Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Glybera (alipogene tiparvovec) – Ravimi omaduste kokkuvõte - C10 AX10

Updated on site: 07-Oct-2017

Ravimi nimetusGlybera
ATC koodC10 AX10
Toimeainealipogene tiparvovec
TootjauniQure biopharma B.V.  

Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teavitamise kohta vt lõik 4.8.

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Glybera 3 × 1012 genoomi koopiat/ml süstelahus

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

2.1Üldkirjeldus

Alipogeentiparvovek sisaldab vektoris inimese lipoproteiinlipaasi (LPL) geenivarianti LPLS447X. Vektor koosneb valgu kestast saadud adenoassotsieeritud viiruse serotüüp 1-st (AAV1), tsütomegaloviiruse (CMV) promootorpiirkonnast, metsümiseja hepatiidiviiruse posttranskriptsioonilisest regulaatorelemendist ja AAV2- st tuletatud pöördterminaalsetest kordustest. Alipogeentiparvoveki tootmiseks kasutatakse putukarakke ja rekombinantset bakuloviiruse tehnoloogiat.

2.2Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Üks alipogeentiparvoveki viaal sisaldab 1 ml ekstraheeritavat lahust, milles on 3 × 1012 genoomikoopiat (gk). Üks patsiendispetsiifiline pakend sisaldab piisavas koguses viaale, et annustada igale patsiendile 1 × 1012 LPLS447× gk/kg kehakaalu kohta.

Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d):

See ravimpreparaat sisaldab 47,5 mg naatriumi 27 süstekohta manustamisel ja kuni 105,6 mg naatriumi 60 süstekohta manustamisel.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Süstelahus.

Selge või kergelt hägune värvitu lahus.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Glybera on näidustatud täiskasvanud patsientidele, kellel on diagnoositud perekondlik lipoproteiinlipaasi puudus (LPLD) ja kellel esinevad hoolimata toidurasva piiramisest tõsised või korduvad pankreatiidihood. LPLD diagnoos tuleb kinnitada geneetilise testiga. Glybera on näidustatud ainult nendele patsientidele, kellel esineb tuvastatav LPL-valk (vt lõik 4.4).

4.2Annustamine ja manustamisviis

Glyberat tohib kasutada ainult juhul, kui LPLD diagnoos on kinnitatud vastava geneetilise testiga (vt lõik 5.1).

Ravi Glyberaga võib määrata ja manustada ainult sellise arsti järelevalve all, kellel on kogemusi LPLD-ga patsientide ravis ja geeniteraapias kasutatavate ravimite manustamisega, ning patsiendi täieliku koostöö korral. Glybera manustamise ajal peab meditsiiniline abi ja järelevalve olema alati kättesaadav, sest manustamise järel võib tekkida anafülaktiline reaktsioon.

Annustamine

Glybera maksimaalne koguannus manustamiseks on 1 × 1012 gk/kg kehakaalu kohta.

Glybera on lubatud ainult ühekordseks raviks. Andmeid Glybera korduvmanustamise kohta ei ole, seetõttu ei tohi Glyberat uuesti manustada.

Glyberat manustatakse ühekordse intramuskulaarsete süstete seeriana jalalihastesse. Annus on 1,5 × 1012 gk süstekoha kohta või 0,5 ml süstelahuse kohta. Iga süstekoha jaoks tuleb kasutada üht 1 ml süstalt selge 0,5 ml mahutähisega. Kogus ühte süstekohta ei tohi ületada 0,5 ml. Süstlaid ei tohi kasutada rohkem kui üks kord.

Ravi tuleb jälgida ja mõõta selle ajal neutraliseerivaid antikehasid ning T-rakulist vastust AAV1 vastu; enne ravi ning 6 ja 12 kuud pärast ravi tuleb mõõta LPLS447X ning T-rakulist vastust.

Viaalide hulga arvutamiseks tuleb määrata patsiendi kehakaal lähima täisarvu kilogrammini. Patsiendi kehakaal tuleb jagada kolmega ja ümardada järgmise suurema täisarvuni. See on väljastatavate viaalide arv.

Süstekohtade ja süstalde hulga arvutamiseks tuleb määrata patsiendi kehakaal lähima täisarvu kilogrammini. Patsiendi kehakaal tuleb jagada kolmega, seejärel ilma ümardamata korrutada kahega ja ümardada järgmise suurema täisarvuni. See on süstekohtade ja patsiendi raviks vajaminevate süstalde (igas süstlas 0,5 ml) koguarv.

Patsiendi kehakaalul põhinevad tavalise annustamisplaani näited on toodud allolevas tabelis.

Kehakaal (kg)

Viaalide arv (1 ml)

1 ml süstalde arv (igas

Süstekohtade arv

 

 

0,5 ml)

 

Alates 3 päeva enne ja kuni 12 nädalat pärast Glybera manustamist tuleb manustada immunosupressante: soovituslik on ööpäevas 3 mg/kg tsüklosporiini ja kaks korda ööpäevas 1 g mükofenolaatmofetiili.

Lisaks tuleb pool tundi enne Glybera süsti manustada intravenoosse boolusena 1 mg/kg metüülprednisolooni (vt lõik 4.4).

Lapsed

Glybera ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 18 aastat ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Eakad

Glybera kasutamise kohta eakatel on kogemused piiratud. Glybera annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik.

Immunosupressandi annuse kohandamine võib olla vajalik.

Neeru- või maksakahjustus

Glybera kasutamisest neeru- või maksakahjustusega patsientidel on kogemused piiratud. Glybera annuse kohandamine ei ole vajalik.

Manustamisviis

Intramuskulaarse süsti korral saab patsient aseptilistes tingimustes (nt joodiga) mitu 0,5 ml (üks süst süstla kohta) süsti, mis on jaotatud ülemiste ja alumiste jalalihaste vahel.

Süstete arvu tõttu on enne intramuskulaarset süsti soovitatav teha spinaalne või regionaalne anesteesia. Protseduuri vastunäidustuse korral on soovitatav asendada see sügava sedatsiooniga.

Mitte ühelgi juhul ei tohi Glyberat manustada veresoonde (vt lõik 4.4).

Intramuskulaarse süste tagamiseks on soovitatav kasutada ultraheli või elektrofüsioloogia suuniseid.

Juhised kasutamiseks, käsitlemiseks ja hävitamiseks on esitatud lõigus 6.6.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine(te) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.

Immuunpuudulikkus.

Suurenenud veritsusriskiga (nt trombotsütopeeniaga) ja lihashaigusega (nt müosiidiga) patsiente ei tohi ravida, sest vajalik on suur arv intramuskulaarseid süste.

Trombotsüütide agregatsiooni pärssivaid või teisi hüübimisvastaseid ravimeid ei tohi Glybera süstimise ajal ning vähemalt 1 nädal enne ja 1 päev pärast süstimist kasutada.

Suukaudsete kontratseptiivide kasutamine (vt lõik 4.6).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

See ravim sisaldab geneetiliselt muundatud organisme. Järgida tuleb kohalikke bioohutuse suuniseid, mis on kohandatud sellistele ravimitele (vt lõik 6.6).

Glyberat tohib manustada ainult nendele patsientidele, kelle LPL-valgu mass on vähemalt 5% normaalsest. LPL-valgu mass tuleb määrata ELISA või teiste samaväärsete meetoditega. LPL valgu mass tuleb määrata patsiendi vereproovist ja võrrelda seda tervelt vabatahtlikult saadud kontrollprooviga.

Dieet

Ravi Glyberaga ei elimineeri ägedaid pankreatiidihooge. Patsientidel on soovitatav järgida vähese rasvasisaldusega dieeti ja hoiduda alkoholi tarbimisest.

Diabeet

Glybera kasutamise kohta diabeetikutel on vaid piiratud andmeid. Patsientidel, kellel on kõige tõsisemad LPLD sümptomid, on suhkurdiabeet tavaline. Võimalust ravida LPLD-ga diabeedihaigeid tuleb arstil hoolikalt kaaluda.

Immunosupressandid (vt lõik 5.2)

Vahetult enne immunosupressantravi alustamist ja enne Glybera süste tuleb patsiente kontrollida mis tahes aktiivse nakkushaiguse sümptomite esinemise suhtes. Nakkushaiguse esinemise korral tuleb patsiendi paranemiseni ravi edasi lükata.

Trombemboolilised seisundid

LPLD hõlmab hüperviskoossuse / suurenenud verehüübivuse seisundit. Spinaalanesteesia ja mitmed intramuskulaarsed süstid suurendavad veelgi (tromb)embooliliste tüsistuste riski Glybera manustamise ajal ning kohe pärast manustamist. Soovitatav on enne Glybera manustamist hinnata iga patsiendi individuaalset riskiprofiili. Järgida tuleb kohalikke või rahvusvahelisi profülaktika suuniseid (vt ka lõik 4.5).

Kudede ja rakkude annetamine

Ravitud patsiendid ei tohi annetada verd, siirdamiseks organeid, kudesid ega rakke. See teave on toodud ka patsiendikaardil.

Seerumi kreatiinkinaas

Glybera kasutajatel võib suureneda seerumis kreatiinkinaasi aktiivsus, mis avaldub ligikaudu 2 nädala möödumisel manustamisest, saavutab maksimaalse taseme ligikaudu 8 nädala möödumisel ja taastub

26. nädalaks ravieelsele tasemele. Ühel patsiendil tekkis seoses seerumi kreatiinkinaasi aktiivsuse tõusuga müoglobinuuria.

Kuni 52 nädala möödumisel Glybera manustamisest võetud lihaste biopsiates sisaldub lümfotsüütide ja makrofaagide infiltraate. Selle rakulise infiltratsiooni pikaajalised tagajärjed ei ole teada.

Naatriumi- ja kaaliumisisaldus

See ravimpreparaat sisaldab 27 kuni 60 süstekoha kohta 47,5…105,6 mg naatriumi. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

See ravim sisaldab 27 kuni 60 süstekoha kohta alla 1 mmol (39 mg) kaaliumi, st põhimõtteliselt on see kaaliumivaba.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Prekliinilisi ja kliinilisi koostoimete uuringuid muude ravimitega kui mükofenolaatmofetiil ja tsüklosporiin ei ole läbi viidud.

Trombotsüütide agregatsiooni pärssivaid või teisi hüübimisvastaseid ravimeid ei tohi Glybera süstimise ajal kasutada. Verejooksu korrigeerimist tuleb alustada enne Glybera manustamist. Trombotsüütide agregatsiooni pärssivaid või teisi hüübimisvastaseid ravimeid ei tohi kasutada vähemalt 1 nädal enne ja 1 päev pärast jalalihasesse süstimist (vt lõik 4.3).

Suukaudsete kontratseptiivide kasutamine on LPLD-ga patsientidel vastunäidustatud (vt lõik 4.3), sest see võib süvendada põhihaigust.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvastased vahendid meestel ja naistel

Fertiilses eas naistel on kooskõlas immunosupressantravi juhistega soovitatav kasutada usaldusväärset rasestumisvastast barjäärimeetodit vähemalt 12 kuud pärast ravi algust (9 kuud pärast immunosupressantide manustamise lõpetamist). Seetõttu on soovitatav kasutada rasestumisvastast barjäärimeetodit vähemalt 12 kuud pärast Glybera manustamist.

Suukaudsete kontratseptiivide kasutamine on LPLD-ga patsientidel vastunäidustatud (vt lõik 4.3), sest see võib süvendada põhihaigust.

Meespatsientidel, sh vasektoomia läbinud meestel, on soovitatav kasutada viljastamisvastast barjäärimeetodit vähemalt 12 kuud pärast Glybera manustamist.

Rasedus

Saada on väga piiratud andmed rasedate kohta, kellele on manustatud Glyberat. Loomkatsed ei näita Glybera kahjulikku toimet rasedusele või embrüo/loote arengule (vt lõik 5.3).

Glyberat ei tohi kasutada rasedatel, välja arvatud juhul, kui võimalik kasu emale ületab võimaliku riski lootele.

Imetamine

Ei ole teada, kas Glybera eritub inimese rinnapiima. Glyberat ei tohi imetavatele naistele manustada.

Fertiilsus

Glybera toime kohta fertiilsusele ei ole kliinilisi andmeid. Toimeid isas- ja emasloomade viljakusele ei ole loomkatsetes kindlaks tehtud.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Glyberal on kerge toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Glybera manustamise järel täheldati sageli pearinglust (vt lõik 4.8). Patsientidel, kellel tekib pearinglus, ei soovitata juhtida autot ega töötada masinatega.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoime on valu jäsemetes, mis tekib umbes kolmandikul patsientidest. Ühel patsiendil diagnoositi 7 nädalat pärast ravi kopsuemboolia. Arvestades väikest patsientide populatsiooni ja kohortide suurust ei anna tuvastatud kõrvaltoimed ning tõsised kõrvaltoimed nende juhtude olemuse ja esinemissageduse kohta täielikku ülevaadet.

Kõrvaltoimete tabel

Kõrvaltoimed on rühmitatud MedRA organsüsteemide ja esinemissageduse järgi. Väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10

000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Esinemissageduse rühmades on kõrvaltoimed loetletud tõsiduse vähenemise järjekorras.

MedRA organsüsteemi

Väga sage

 

Sage

klass

 

 

 

Ainevahetus- ja

 

 

Isu vähenemine

toitumishäired

 

 

 

Närvisüsteemi häired

Peavalu

 

Põletustunne, pearinglus, „sipelgad“,

 

 

 

presünkoop

Vaskulaarsed häired

 

 

Hüpertensioon

 

 

 

 

Respiratoorsed, rindkere

 

 

Pingutusdüspnoe, kopsuembol

ja mediastiinumi häired

 

 

 

Seedetrakti häired

 

 

Kõhuvalu, iiveldus, kõhukinnisus

 

 

 

 

 

 

 

Naha ja nahaaluskoe

 

Ebanormaalne karvakasv,

kahjustused

 

palmoplantaarne erütrodüsesteesia sündroom,

 

 

lööve

Lihas-skeleti ja sidekoe

Valu jäsemetes

Artriit, ebamugavustunne jäsemes,

kahjustused

 

lihasspasmid, lihaspinge, lihas-skeleti jäikus,

 

 

müalgia, lihasvalu, kaelavalu, raskustunne, äge

 

 

müosiit ja krooniline müosiit

Üldised häired ja

Väsimus,

Külmavärinad, valu süstekohas, perifeerne

manustamiskoha reaktsioonid

hüpertermia

turse, palavik

 

 

 

Uuringud

Seerumi

 

 

kreatiinkinaasi

 

 

aktiivsuse tõus

 

 

 

 

Vigastus, mürgitus ja protseduuri

Põrutus

Ebamugavustunne süstekohal, süstekoha turse,

tüsistused

 

süstekoha sügelus

Immunogeensus

Hoolimata immunosupressantide kasutamisest täheldati immuunvastust.

Glybera kliinilistes uuringutes esinesid 18 patsiendil 27-st antikehad adenoassotsieeritud viiruse (AAV) valgukesta vastu ja kõikidel isikutel tekkisid pärast Glybera manustamist anti-adenoassotsieeritud viiruse antikehad või suurenes nende sisaldus. Antikehade tekke kliiniline tähtsus ei ole teada (vt uuesti manustamine lõigus 4.2).

Neutralisatsiooni teste ei kasutatud.

Ainult ravi järel tuvastati umbes pooltel isikutel AAV vastane T-rakuline vastus. T-rakulist vastust LPL-le ei tuvastatud ühelgi isikul.

Välja arvatud üks palavikujuhtum (39,9 °C) uuringus CT-AMT-011-01, mis möödus ühe päevaga, ei esinenud Glybera ega immunosupressiooniga seotud tõsiseid kõrvaltoimeid.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Soovituslikust annusest 10 korda suuremate annuste (1 × 1013 gk/kg) manustamine prekliinilistes uuringutes ei toonud kaasa mingeid üldisi ebasoovitavaid sümptomeid. Kui raviarst peab vajalikuks, on soovitatav üleannustamise korral rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi.

Kui kaks annust manustatakse kogemata samasse süstekohta, võib tekkida suurem paikne reaktsioon, nagu verevalum või tundlikkus.

Paikset valu või tundlikkust võib leevendada sümptomaatilise raviga, nt paiksete või süsteemsete valuvaigistite manustamisega.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: lipiidisisaldust muutvad ained, teised lipiidisisaldust muutvad ained, ATC-kood:

C10AX10.

Toimemehhanism

Glybera sisaldab inimese LPL-geenivarianti LPL S447X adenoassotsieeritud viiruse serotüüp 1 (AAV1) vektoris, mille eesmärk on mõjutada lihast. Glyberat süstitakse ühekordse seeriana alajäseme lihasesse, kus see võetakse lihasrakkudesse. Vektori elemendid valiti nii, et raku ekspressiooni mehhanismi koopteerimine

soodustaks LPLS447X geeni ekspressiooni, lihasrakud toodaksid transgeense LPLS447X valgupreparaate ja vektor ise ei saaks ennast paljundada.

Farmakodünaamilised toimed

Lipoproteiinlipaas on esimese astme ensüüm toiduga manustatud rasva lipoproteiinide metabolismis. Kliinilistes uuringutes täheldati üksikpatsientidel mööduvat triglütseriidide sisalduse vähenemist kuni 12 nädalaks. Veelgi enam, Glybera võimaldab süstitud lihases LPL-valgu ekspressiooni, mida peegeldab väikeses patsientide alarühmas täheldatud söömisjärgse külomikroni (CM) metabolismi paranemine.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Glybera kliinilist efektiivsust ja ohutust on hinnatud kolmes AAV1-LPLS447X kliinilises sekkumisuuringus LPLD-ga patsientidel.

Kahele kliinilisele uuringule eelnesid prospektiivsed vaatlusuuringud, et hinnata triglütseriidide (TG) sisaldust tühja kõhuga ja rasvavaesel dieedil olevate isikute LPLD sümptomeid. Rasvasisalduse piirangute range järgimine oli raskendatud.

Glybera kliinilistes uuringutes kasutati standardset geneetilist analüüsi (sekveneerimist). Diagnoosi kinnitamiseks tuleb kasutada asjakohast CE-märgistusega testi või täielikku geenisekveneerimist.

Kliiniline uuring CT-AMT-010-01

AAV1-LPLS447X manustati 8-le LPLD-ga patsiendile 12-nädalases avatud, annuse suurendamise uuringus

(1 × 1011…3 × 1011 gk kehakaalu kg kohta i.m.). Ei tekkinud ravimiga seotud tõsiseid kõrvaltoimeid ega täheldatud annust piiravat toksilisust. Pooltel patsientidel täheldati T-rakulist vastust vektorile. Võrreldes ravieelse seisundiga registreeriti kõikidel patsientidel mööduv ja varieeruv keskmine triglütseriidide sisalduse vähenemine.

Kliiniline uuring CT-AMT-011-01

Avatud, annuse suurendamise uuringu eesmärk oli hinnata 14-l LPLD-ga patsiendil 12 nädalat pärast Glybera manustamist ohutusprofiili ja plasma triglütseriidide (TG) sisaldust tühja kõhuga. Kõik patsiendid

olid 12-nädalase uuringuperioodi ajal rasvavaesel dieedil. Esimesed 2 kaasatud patsienti said annuse 3 × 1011

gk/kg, järgmised 4 patsienti annuse 3 × 1011 gk/kg koos immunosupressantraviga (suukaudselt tsüklosporiini ja mükofenolaatmofetiili alates esimesest päevast pärast Glybera manustamist kuni 12 nädalani) ja viimased

8 patsienti annuse 1 × 1012gk/kg koos immunosupressantraviga. T-rakulist vastust täheldati ligikaudu pooltel patsientidel ilma kliiniliste tagajärgedeta. Triglütseriidide tulemuste järgi näib olevat kõige optimaalsem

annus 1 × 1012 gk/kg.

Kliiniline uuring CT-AMT-011-02

See on avatud alipogeentiparvoveki fikseeritud annuse (1 × 1012 gk/kg kehakaalu kohta, mida masnustatakse ühekordse intramuskulaarsete süstide seeriana) uuring. Uuringusse kaasati viis sobivat patsienti, kes kõik said alipogeentiparvovekki. Patsiendid said ka suukaudselt ööpäevas 3 mg/kg tsüklosporiini ja 2 g mükofenolaatmofetiili, mille manustamist alustati 3 päeva enne alipogeentiparvoveki manustamist ja jätkati kuni 12. nädalani. 30 minutit enne alipogeentiparvovekki manustati patsientidele üks metüülprednisolooni (1 mg/kg kehakaalu kohta) intravenoosne boolus.

Ühel patsiendil diagnoositi 7 nädalat pärast ravi kopsuemboolia.

Mõnel üksikul juhul täheldati mööduvat triglütseriidide sisalduse vähenemist kuni 12 nädalaks. Selle aja möödudes taastus triglütseriidide algsisaldus. Tõestatavat söömisjärgse külomikroni metabolismi paranemist näidati 5 patsiendil 5-st kuni 14 nädalat ja 3 patsiendil 3-st kuni 52 nädalat.

Kõiki sekkumisuuringuid jätkatakse pikaajaliste järeluuringutena. Patsiente on uuringust CT-AMT-010-01 jälgitud 5 aastat pärast ravimi manustamist (n = 6), uuringust CT-AMT-011-01 5 aastat (n = 13) ja uuringust CT-AMT-011-02 üks aasta (n = 3).

Pool aastat pärast manustamist võetud lihasbiopsia näitas pikaajalist LPL-geeni ekspressiooni ja bioloogiliselt aktiivse LPL-valgu olemasolu.

Kliiniline uuring CT-AMT-11-03

Uuring CT-AMT-011-03 oli kombineeritud retrospektiivne ja prospektiivne uuring uuringus osalejatega, kes olid osalenud uuringutes CT-AMT-10-01, CT-AMT-11-01, CT-AMT-11-02.

3-aastase jälgimisperioodi jooksul pärast ravi on 12 patsiendil, kellel esines nende elu jooksul korduvaid pankreatiidihooge, täheldatud pankreatiidi esinemissageduse ja tõsiduse vähenemist.

Kliiniline uuring CT-AMT-11-05

Uuringus CT-AMT-11-03 osalenute edasise järelkontrolli tulemusena (mediaanse kestusega 5,8 aastat pärast Glybera kasutamist) vähenes haiglapäevade arv patsiendi kohta 1 päeva võrra aastas võrreldes sama ajavahemikuga enne selle kasutamist.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Glyberaga läbi viidud uuringute tulemused laste kõigialarühmade kohta lipoproteiinlipaasi puuduse ravis (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

Ravimpreparaat on saanud müügiloa erandlikel asjaoludel. See tähendab, et harvaesineva haiguse tõttu ei ole olnud võimalik saada ravimpreparaadi kohta täielikku teavet. Euroopa Ravimiamet vaatab igal aastal läbi ravimpreparaadi kohta saadud kogu uue teabe ning vajaduse korral ravimi omaduste kokkuvõtet ajakohastatakse.

5.2Farmakokineetilised omadused

Glybera laguneb eeldatavasti endogeensete proteiinide ja DNA kataboolsete radade kaudu.

Mittekliiniline biojaotuvus

Glybera intramuskulaarse manustamise järel hiirtele oli vektor-DNA põgusalt vereringes tuvastatav. Kaheksa päeva pärast manustamist oli vektor-DNA järjestuse suur sisaldus tuvastatav süstitud lihases ja äravoolu lümfisõlmedes. Välja arvatud süstekohal, leiti suurim vektor-DNA koopiate arv maksas ja veres. Väikseim koopiate arv leiti ajus, kopsus, südames ja lihasrühmades, kuhu ei süstitud. Sugunäärmetes ja -elundites leiti vektor-DNA koopiaid vähe. Aja möödudes jäi süstitud lihases ja kubeme lümfisõlmedes vektor-DNA jääksisaldus suureks, samas kui teistes organites see pidevalt vähenes. Glybera tuvastatud vektor-DNA sisaldus sugunäärmetes oli mõõdetav, kuid väiksem kui teistes mittesihtmärkorganites. Immunosupressantide koosmanustamine ei mõjutanud biojaotuvust hiirtel väikses ega suures annuses. Biojaotuvuse muster oli teistel kontrollitud liikidel (kassid ja küülikud) väga sarnane.

Kliiniline farmakokineetika ja levik

Levikut hinnati kliinilistes uuringutes sülje, uriini ja sperma kogumise teel. Uuringus CT-AMT-011-02 koguti ka väljaheiteid. Glybera manustamise järel oli suurim vektor-DNA kontsentratsioon tuvastatav vereseerumis kliirensiga 1…2 logaritmi nädalas.

Süljes oli vektor-DNA tuvastatav kuni 12 nädalat, uriinis kuni 10 nädalat ja spermas kuni 26 nädalat. Kõik patsiendid (v.a 2) said 12 nädalat immunosupressante. Teoreetiliselt on oht, et immunosupressantide koosmanustamine põhjustab viiruse DNA pikemat püsimist seerumis ning suuremat levikut süljes, uriinis ja spermas.

Vektor-DNA suur sisaldus oli tuvastatav kuni 12 kuud pärast Glybera manustamist sihtmärkkoesse (süstitud jalalihas), kuid mitte süstimata lihases.

Farmakokineetika eripopulatsioonides (nt eakad, neerukahjustus jne)

Glybera süstitakse otse sihtmärkorganisse, milleks on skeletilihas. Ei ole eeldatav, et maksa- ja neerufunktsioon, tsütokroom P450 polümorfismid ja vanus mõjutaksid Glybera kliinilist efektiivsust ning ohutust.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Süstimise järel oli Glybera kõikides läbiviidud loomkatsetes täheldatavate kliiniliste tunnusteta hästi talutav. Hiirtel täheldati histopatoloogilisel uuringul kliinilise annuse lihasesse süstimise järel paikseid rakulisi infiltraate ja degeneratsiooni ning regeneratsiooni ilma nekroosita. Need toimed olid annusest sõltuvad, kuid taandusid ajaga. Nagu eeldati, tekkisid loomadel AAV valgukesta suhtes antikehad.

Hiirtel ei täheldatud neli nädalat enne paaritamist tehtud ravi järel toksilisust emasloomale, lootele ega arengule. Vektor-DNA ei ole lootes tuvastatav, kui emas- või isaslooma raviti enne paaritamist.

Kantserogeensusuuringuid ei ole läbi viidud. Kuid toksilisuse uuringutes ei tuvastatud kasvajate esinemise suurenemist. Kuigi ei ole täielikult adekvaatseid loommudeleid, et käsitleda kantserogeensust, siis kättesaadavad toksikoloogilised andmed ei viita tumorogeensele toimele.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Veevaba dinaatriumvesinikfosfaat

Kaaliumkloriid

Kaaliumdivesinikfosfaat

Naatriumkloriid

Sahharoos

Süstevesi

6.2Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3Kõlblikkusaeg

Külmutatud viaalidel 18 kuud.

Pärast sulatamist tuleb ravimpreparaati kasutada kohe; kui seda ei kasutata kohe, tuleb viaale hoida külmkapis (2 ºC…8 ºC) kuni 8 tundi, valguse eest kaitstult.

Pärast sulatamist ei tohi ravimpreparaati uuesti külmutada.

Kui ravimpreparaati ei hoita külmkapis, võib seda süstlas säilitada kuni 8 tundi temperatuuril kuni 25 °C,

valguse eest kaitstult.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida ja transportida sügavkülmas (-25 °C…-15 °C).

Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu ja kasutamise, manustamise või implanteerimise erivahendid

1 ml lahust 2 ml viaalis (klaas), millel on silikooniga klorobutüülkummist kork ja eemaldatav kaas.

Iga vormitud läbipaistev suletud plastümbris sisaldab 2 või 3 eraldi viaali koos vedelikku absorbeeriva materjaliga. Lõplik välispakend sisaldab patsiendile vajalikule spetsiifilisele annusele vastavalt erineva arvu pakendeid.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Juhised valmistamiseks, käsitlemiseks ja hävitamiseks

Vaadake kohalikke bioohutuse juhiseid, mis on kohandatud geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate ravimpreparaatide käsitlemiseks ja hävitamiseks.

Tööpindu ja materjale, mis on potentsiaalselt Glyberaga kokku puutunud, tuleb puhastada vähemalt 10 minuti jooksul sobiva, kestata viiruste vastase aktiivsusega desinfektandiga (nagu hüpoklorit ja kloori vabastavad ained).

Glybera valmistamine manustamiseks

Pärast manustatava Glybera koguse arvutamist (vt lõik 4.2) võtke enne süstalde täitmist vajalik arv ühekordseks kasutamiseks mõeldud viaale sügavkülmast umbes 30…45 minutiks toatemperatuurile (15 °C…25 °C) sulama.

Pärast sulamist tuleb iga viaal kaks korda õrnalt ümber pöörata, et tagada ühtlane segunemine. Viaale tuleb visuaalselt kontrollida tahkete osakeste esinemise ja värvuse suhtes. Selge või kergelt hägune värvitu lahus ei tohi sisaldada nähtavaid osakesi. Kasutada võib ainult selget värvitut lahust, milles ei ole nähtavaid osakesi. Kui viaalil on kahjustuse märke, ei tohi süstimiseks mõeldud süstlaid ette valmistada, süstimisprotseduur tuleb edasi lükata ja ümber ajastada. Müügiloa hoidjat tuleb kohe teavitada.

Glybera tarnitakse patsiendispetsiifilises pakendis ja sisaldab seetõttu patsiendile täpselt vajaliku koguse viaale, mis on arvutatud patsiendi kehakaalu alusel.

Vajalik arv süstlaid tuleb täita sulatatud viaalidest saadud ravimiga, need tuleb märgistada ja asetada valguse eest kaitstult konteinerisse, mis sobib viimiseks ruumi, kus patsiendile süstitakse ravim intramuskulaarselt.

Et vältida korgiosakeste süstimist, mis on tingitud kahekordsest lahuse eemaldamisest, tuleb kasutada ühte nõela lahuse viaalist eemaldamiseks (jäetakse korgi sisse) ja igal süstlal eraldi nõela.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

uniQure biopharma B.V. Meibergdreef 61

1105 BA Amsterdam Holland

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/12/791/001

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25. oktoober 2012

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu