Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Orbactiv (oritavancin diphosphate) – Ravimi omaduste kokkuvõte - J01XA05

Updated on site: 09-Oct-2017

Ravimi nimetusOrbactiv
ATC koodJ01XA05
Toimeaineoritavancin diphosphate
TootjaThe Medicines Company UK Ltd

Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teavitamise kohta vt lõik 4.8.

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Orbactiv 400 mg infusioonilahuse kontsentraadi pulber

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab oritavantsiindifosfaati koguses, mis vastab 400 mg oritavantsiinile.

Pärast lahustamist sisaldab 1 ml lahust 10 mg oritavantsiini.

Pärast lahjendamist sisaldab 1 ml infusioonilahust 1,2 mg oritavantsiini.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraadi pulber (kontsentraadi pulber).

Valge kuni valkjas pulber.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Orbactiv on näidustatud ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide raviks täiskasvanutel (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

1200 mg manustatakse ühekordse annusena intravenoosse infusioonina 3 tunni jooksul.

Erirühmad

Eakad (≥ 65 aastat)

65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).

Neerufunktsiooni kahjustus

Kerge või mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2). Oritavantsiini farmakokineetikat raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole hinnatud. Hemodialüüsi protseduuride käigus oritavantsiin verest ei eemaldu.

Maksafunktsiooni kahjustus

Kerge või mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel (Child-Pugh klass B) ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2). Oritavantsiini farmakokineetikat raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel (Child-Pugh klass C) ei ole hinnatud.

Lapsed

Oritavantsiini ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel (< 18 aastat) ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Intravenoosne.

Intravenoosne infusioon 3 tunni jooksul (vt lõik 6.6).

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise ja lahjendamise juhised vt lõik 6.6.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Intravenoosse fraktsioneerimata naatriumhepariini kasutamine on vastunäidustatud 120 tunni jooksul pärast oritavantsiini manustamist, sest aktiveeritud osalise tromboplastiiniaja (activated partial thromboplastin time, aPTT) analüüsi tulemused võivad jääda kuni 120 tunni jooksul pärast oritavantsiini manustamist vääralt kõrgemateks (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid

Oritavantsiini kasutamisel on esinenud tõsiseid ülitundlikkusreaktsioone. Ägeda ülitundlikkusreaktsiooni tekkimisel oritavantsiini infusiooni ajal tuleb oritavantsiini manustamine kohe lõpetada ja alustada sobivat toetavat ravi.

Oritavantsiini ja muude glükopeptiidide, sealhulgas vankomütsiini vaheliste ristreaktsioonide tekkimise kohta andmed puuduvad. Enne oritavantsiini kasutamist on tähtis uurida põhjalikult võimalike varasemate ülitundlikkusreaktsioonide tekkimise kohta glükopeptiidide (nt vankomütsiin, telavantsiin) kasutamisel. Võimalike ülitundlikkuse ristreaktsioonide tõttu tuleb patsiente, kellel on varem esinenud ülitundlikkust glükopeptiidide suhtes, infusiooni ajal ja järel hoolikalt jälgida.

Infusiooniga seotud reaktsioonid

Oritavantsiini manustatakse intravenoosse infusioonina 3 tunni jooksul, et võimalikult vähendada infusiooniga seotud reaktsioonide tekkimise riski. Oritavantsiin on põhjustanud infusiooniga seotud reaktsioone, sealhulgas kihelust, nõgestõbe või õhetust. Reaktsioonide tekkimisel tuleb kaaluda infusiooni lõpetamist või aeglustamist reaktsiooni leevendamiseks (vt lõik 4.8).

Täiendavate antibakteriaalsete ravimite vajadus

Oritavantsiinil on ainult grampositiivsete bakterite vastane toime (vt lõik 5.1). Segainfektsioonide puhul, mil on gramnegatiivsete ja/või teatavat tüüpi anaeroobsete bakterite esinemise kahtlus, tuleb oritavantsiini manustada koos sobiva(te) antibakteriaalse(te) ravimi(te)ga.

Varfariini samaaegne kasutamine

Oritavantsiin pikendas kunstlikult protrombiini aega (PT) ja rahvusvahelist normaliseeritud suhtarvu (INR) kuni 12 tunni võrra, muutes varfariini hüübimisvastase toime jälgimise kuni 12 tunni jooksul pärast oritavantsiini annust ebausaldusväärseks.

Hüübimisanalüüside häirimine

Oritavantsiin häiris teatavaid laboratoorseid hüübimisanalüüse (vt lõigud 4.3 ja 4.5). Pärast ühekordse annuse manustamist patsientide veres esinevad oritavantsiini kontsentratsioonid pikendasid kunstlikult:

aPTT-d kuni 120 tunni võrra;

PT-d ja INR-i kuni 12 tunni võrra;

aktiveeritud hüübimisaega (activated clotting time, ACT) kuni 24 tunni võrra;

ränidioksiidi hüübimisaega (silica clot time, SCT) kuni 18 tunni võrra ja

ahelrästiku lahjendatud mürgi testi (dilute Russell’s Viper venom test, DRVVT) kuni 72 tunni võrra.

Need toimed tulenevad oritavantsiini seondumisest fosfolipiide sisaldavate reaktiividega, mis tavapärastes laborianalüüsides hüübimist aktiveerivad, pärssides nende toimet. Kui patsiendil on vaja jälgida aPTT-d 120 tunni jooksul pärast oritavantsiini annust, võib kaaluda fosfolipiididest mittesõltuva hüübimisanalüüsi, Xa faktori (kromogeense) analüüsi või alternatiivse hüübimisvastase aine kasutamist, mille puhul aPTT jälgimine ei ole vajalik.

Kromogeenset Xa-faktori analüüsi, trombiiniaja (thrombin time, TT) analüüsi ja hepariinist indutseeritud trombotsütopeenia (HIT) diagnoosimiseks kasutatavaid analüüse oritavantsiin ei mõjutanud. In vitro oritavantsiin 46,6 μg/ml aktiveeritud C-valgu resistentsuse (activated protein C resistance, APCR) analüüsi ei mõjutanud, mis näitab, et oritavantsiini häiriv mõju sellele analüüsile on vähetõenäoline. Kuid APCR on fosfolipiidide põhine analüüs ning ei saa välistada, et oritavantsiini suuremad kontsentratsioonid, mis võivad kliinilisel kasutamisel tekkida, võivad seda analüüsi häirida.

Mittekliinilistes ja kliinilistes uuringutes oritavantsiini toimet in vivo hüübimissüsteemile ei täheldatud.

Clostridium difficile’st põhjustatud kõhulahtisus

Oritavantsiini kasutamisel on esinenud antibakteriaalsete ainega seotud koliiti ja pseudomembranoosset koliiti ning kõhulahtisuse raskusaste võib ulatuda kergest eluohtlikuni. Seetõttu on tähtis kaaluda seda diagnoosi patsientide puhul, kellel tekib oritavantsiini manustamise järel kõhulahtisus (vt lõik 4.8). Sel juhul tuleb kaaluda toetavate meetmete rakendamist koos spetsiaalse Clostridium difficile vastase ravi manustamisega.

Superinfektsioon

Antibakteriaalsete ravimite kasutamine võib suurendada mittetundlike mikroorganismide ülekasvu. Superinfektsiooni tekkimisel tuleb võtta sobivaid meetmeid.

Osteomüeliit

Ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide III faasi kliinilistes uuringutes esines oritavantsiiniga ravitud rühmas rohkem osteomüeliiti kui vankomütsiiniga ravitud rühmas (vt lõik 4.8). Pärast oritavantsiini manustamist tuleb patsiente jälgida osteomüeliidi nähtude ja sümptomite suhtes. Osteomüeliidi kahtluse või diagnoosi korral tuleb alustada sobivat alternatiivset antibakteriaalset ravi.

Abstsess

III faasi kliinilistes uuringutes esines oritavantsiiniga ravitud rühmas veidi rohkem uute abstsesside tekkimise juhtumeid kui vankomütsiiniga ravitud rühmas (vastavalt 4,6% vs 3,4%) (vt lõik 4.8). Uute abstsesside tekkimisel tuleb võtta sobivaid meetmeid.

Kliiniliste andmete piiratus

Kahes tähtsamas ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide uuringus piirdusid ravitud infektsioonide tüübid ainult tselluliidi, abstsesside ja haavainfektsioonidega. Muud tüüpi infektsioone ei ole uuritud. Kliinilistest uuringutest on vähe kogemusi baktereemia, perifeersete veresoonte haiguse või neutropeeniaga patsientidega, nõrgenenud immuunsüsteemiga patsientidega, patsientidega vanuses > 65 aastat ja S. pyogenes’est põhjustatud infektsioonidega.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tsütokroom P450 poolt metaboliseeritavad ained

Ravimite koostoime sõeluuringus tervete vabatahtlikega (n = 16) hinnati oritavantsiini ühekordse 1200 mg annuse manustamist koos mitme CYP450 ensüümi proovisubstraatidega. Oritavantsiin leiti olevat mitme CYP-isovormi nõrk inhibiitor (CYP2C9 ja CYP2C19) või nõrk indutseerija (CYP3A4 ja CYP2D6).

Oritavantsiini manustamisel samaaegselt kitsa terapeutilise vahemikuga ravimitega, mida metaboliseerib valdavalt mõni mõjutatav CYP450 ensüüm (nt varfariin), tuleb olla ettevaatlik, sest nende koos manustamisel võivad kitsa terapeutilise vahemikuga ravimi kontsentratsioonid tõusta (nt CYP2C9 substraatide puhul) või langeda (nt CYP2D6 substraatide puhul). Oritavantsiini manustamisel koos võimaliku mõjutatava ainega tuleb patsiente hoolikalt jälgida toksilisuse nähtude või efektiivsuse puudumise suhtes (nt jälgida patsiente veritsemise suhtes, kui oritavantsiini manustatakse koos varfariiniga) (vt lõik 4.4). 36 terve uuringus osalejaga viidi läbi uuring oritavantsiini ühekordse 1200 mg annuse koostoime uurimiseks S-varfariini farmakokineetikale pärast ühekordset annust. S-varfariini farmakokineetikat hinnati pärast varfariini ühekordse annuse 25 mg manustamist ainsa ravimina või kohe pärast oritavantsiini ühekordse 1200 mg annuse manustamist või 24 või 72 tunni möödumisel selle manustamisest. Tulemused ei näidanud oritavantsiini toimet S- varfariini AUC-le ja Cmax-ile.

Ravimi koostoime laborianalüüsidega (vt lõigud 4.3 ja 4.4)

Oritavantsiin seondub fosfolipiididel põhinevate reaktiividega, mis aktiveerivad hüübimist laboris tavaliselt kasutatavates hüübimisanalüüsides, pärssides nende toimimist. Pärast 1200 mg annuste manustamist veres saavutatud oritavantsiini kontsentratsioonid annavad teatavate laboratatoorsete analüüsidega vääralt tõusnud tulemusi (vt tabel 1).

Tabel 1. Oritavantsiini poolt mõjutatavad hüübimisanalüüsid

Analüüs

Häiriva mõju kestus

 

 

Protrombiiniaeg (PT)

Kuni 12 tundi

Rahvusvaheline normaliseeritud suhtarv (INR)

Kuni 12 tundi

Aktiveeritud osaline tromboplastiiniaeg (aPTT)

Kuni 120 tundi

Aktiveeritud hüübimisaeg (ACT)

Kuni 24 tundi

Ränidioksiidi hüübimisaeg (SCT)

Kuni 18 tundi

Ahelrästiku lahjendatud mürgi testi (DRVVT)

Kuni 72 tundi

 

 

Kromogeenset Xa-faktori analüüsi, trombiiniaja (TT) analüüsi ja hepariinist indutseeritud trombotsütopeenia (HIT) diagnoosimiseks kasutatavaid analüüse oritavantsiin ei mõjutanud.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Oritavantsiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Ettevaatusena on parem vältida oritavantsiini kasutamist raseduse ajal, välja arvatud, kui potentsiaalne risk lootele on põhjendatav potentsiaalse kasulikkusega.

Imetamine

Olemasolevad farmakodünaamilised/toksikoloogilised andmed loomadel on näidanud, et oritavantsiin eritub piima (vt lõik 5.3). Ei ole teada, kas oritavantsiin/metaboliidid erituvad rinnapiima. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada.

Rinnaga toitmise katkestamine või oritavantsiinravi katkestamine/jätkamine tuleb otsustada arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus

Loomkatsed ei ole näidanud oritavantsiini kahjulikku mõju fertiilsusele suurimate manustatud kontsentratsioonide korral, kuid oritavantsiini toime kohta inimese fertiilsusele andmed puuduvad.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Oritavantsiinil on kerge toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Võib tekkida pearinglus, mis võib mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet (vt lõik 4.8).

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Oritavantsiini ohutust on kliinilistes uuringutes hinnatud rohkem kui 2400 patsiendil, kellel olid ägedad bakteriaalsed naha ja nahaaluskoe infektsioonid.

Ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide III faasi kliiniliste uuringute koondanalüüs hõlmas 976 täiskasvanud patsienti, keda raviti oritavantsiini ühekordse 1200 mg annusega.

Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed (≥ 5%) olid: iiveldus, ülitundlikkusreaktsioonid, reaktsioonid infusioonikohal ja peavalu. Kõige sagedamini esinenud tõsine kõrvaltoime oli tselluliit (1,1%, 11/976). Kõige sagedamad ravi katkestamise põhjused olid tselluliit (0,4%, 4/976) ja osteomüeliit (0,3%, 3/976). Naispatsientidel oli kõrvaltoimete esinemissagedus suurem kui meespatsientidel.

Kõrvaltoimete tabel

Ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide III faasi kliiniliste uuringute koondanalüüsi kohaselt üheannuselise oritavantsiini kasutamisel esinenud kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klasside järgi järgmises tabelis.

Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg- ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 2.

Kõrvaltoimete esinemissagedus organsüsteemi klasside järgi

Organsüsteemi klass

Sagedus

Kõrvaltoimed

Infektsioonid ja infestatsioonid

 

 

 

Sage

Tselluliit, abstsess (jäsemetel ja nahaalune)

 

 

Aeg-ajalt

Osteomüeliit

Vere ja lümfisüsteemi

 

 

häired

 

 

 

 

 

Sage

Aneemia

 

 

Aeg-ajalt

Eosinofiilia, trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Ülitundlikkus (vt lõigud 4.3 ja 4.4)

Ainevahetus- ja

 

 

toitumishäired

 

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Hüpoglükeemia, hüperurikeemia

Närvisüsteemi häired

 

 

 

 

Sage

Peavalu, pearinglus

Südame häired

 

 

 

 

 

Sage

Tahhükardia

Respiratoorsed, rindkere

 

 

ja mediastiinumi häired

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Bronhospasm, vilistav hingamine

Seedetrakti häired

 

 

 

 

Sage

Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus

Maksa ja sapiteede häired

 

 

 

 

Sage

Maksafunktsiooni analüüside kõrvalekalded

 

 

(alaniini aminotransferaasi aktiivsuse tõus,

 

 

aspartaadi aminotransferaasi aktiivsuse tõus)

 

Aeg-ajalt

Vere bilirubiinitaseme tõus

Naha ja nahaaluskoe

 

 

kahjustused

 

 

 

Sage

Nõgestõbi, lööve, kihelus

 

Aeg-ajalt

Leukotsütoklastiline vaskuliit, angioödeem,

 

 

multiformne erüteem, õhetus

Lihas-skeleti ja sidekoe

 

 

kahjustused

 

 

 

Sage

Müalgia

 

Aeg-ajalt

Tenosünoviit

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

 

 

Sage

Reaktsioonid infusioonikohal, sealhulgas järgmised

 

 

sümptomid: flebiit infusioonikohal, erüteem

 

 

infusioonikohal, ekstravasatsioon, kõvenemine,

 

 

kihelus, lööve, perifeerne turse

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas kaudu.

4.9Üleannustamine

Kliinilises programmis oritavantsiiniga ravitud 3017 uuringus osalejal oritavantsiini juhuslikku üleannustamist ei esinenud.

Hemodialüüsi protseduuride käigus oritavantsiin verest ei eemaldu. Üleannustamise korral tuleb võtta toetavaid meetmeid.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, antibakteriaalsed glükopeptiidid, ATC-kood: J01XA05

Toimemehhanism

Oritavantsiinil on kolm toimemehhanismi: (i) rakuseina biosünteesi transglükosülatsiooni (polümerisatsiooni) etapi inhibeerimine, seondudes peptidoglükaani prekursorite tüvipeptiidiga; (ii) rakuseina biosünteesi transpeptidatsiooni (ristsidemete moodustumise) etapi inhibeerimine, seondudes rakuseina peptiidide ühendussegmentidega; ja (iii) bakterite membraani terviklikkuse rikkumine, mis põhjustab depolarisatsiooni, läbilaskvust ja rakkude kiiret hävimist.

Resistentsus

Gramnegatiivsed organismid on oma olemuselt kõikide glükopeptiidide, sealhulgas oritavantsiini suhtes resistentsed.

Resistentsust oritavantsiini suhtes täheldati Staphylococcus aureus’e vankomütsiini suhtes resistentsetel isolaatidel in vitro. Oritavantsiini ja mitteglükopeptiididest antibiootikumide klasside vahel teadaolev ristresistentsus puudub.

Oritavantsiinil on in vitro väiksem aktiivsus teatavate grampositiivsete organismide (Lactobacillus’e, Leuconostoc’i ja Pediococcus’e perekonnast) suhtes, mis on oma olemuselt glükopeptiidide suhtes resistentsed.

Murdepunktid tundlikkuse testimisel

Euroopa antimikroobse tundlikkuse määramise komitee (EUCAST) poolt kindlaks määratud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) murdepunktid on järgmised:

Tabel 3.

Tundlikkuse tõlgendamiskriteeriumid oritavantsiini suhtes

 

 

MIK murdepunktid

 

Organismide rühm

(mg/l)

 

 

 

S

 

R >

Staphylococcus aureus

0,125

 

0,125

Beetahemolüütiliste streptokokkide rühmad A, B,

0,25

 

0,25

C, G

 

 

 

 

 

 

Viridans’i rühma streptokokid (ainult S.

0,25

 

0,25

anginosus’e rühm)

 

 

 

 

S = tundlikud, R = resistentsed

 

 

 

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed

Efektiivsusega kõige paremini korrelatsioonis olev parameeter on olnud oritavantsiini kontsentratsiooni ja aja kõvera (AUC) aluse pindala ja minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) vaheline suhe infitseeriva organismi suhtes.

Teatavate patogeenide vastane kliiniline efektiivsus

Kliinilistes uuringutes tõestati efektiivsus järgmiste oritavantsiini suhtes in vitro tundlike patogeenide vastu.

Grampositiivsed mikroorganismid:

Staphylococcus aureus

Streptococcus pyogenes

Streptococcus agalactiae

Streptococcus dysgalactiae

Streptococcus anginosus‘e rühm (millesse kuuluvad S. anginosus, S. intermedius ja S. constellatus)

Oritavantsiini kasutamise kohta daptomütsiini või vankomütsiini suhtes resistentse S. aureus’e põhjustatud infektsioonide raviks kliinilised kogemused puuduvad.

Muude asjakohaste patogeenide vastane antibakteriaalne toime

Kliinilist efektiivsust ei ole määratud järgmiste patogeenide suhtes, kuigi in vitro uuringud näitavad, et need oleksid omandatud resistentsusmehhanismide puudumisel oritavantsiini suhtes tundlikud:

 

G-rühma beetahemolüütilised streptokokid

 

Clostridium perfringens

 

Peptostreptococcus spp.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada oritavantsiiniga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide ravi korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2Farmakokineetilised omadused

Oritavantsiini farmakokineetika on lineaarne kuni annuseni 1200 mg. Ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonidega patsientidel, kellele manustati ühekordne annus 1200 mg, olid keskmine

(variatsioonikordaja %) maksimaalne oritavantsiini kontsentratsioon (Cmax) ja AUC0-∞ vastavalt 138 (23) μg/ml ja 2800 (28,6) μg•h/ml.

Jaotumine

Oritavantsiin seondub inimese plasmavalkudega ligikaudu 85% ulatuses. Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi põhjal on populatsiooni keskmine jaotusmaht kokku ligikaudu 87,6 l, mis näitab oritavantsiini ulatuslikku jaotumist kudedesse.

Oritavantsiini kontsentratsioonid (AUC0-24) nahavillide vedelikus moodustasid 20% plasmakontsentratsioonidest, mis saavutati tervetel uuringus osalejatel pärast ühekordset 800 mg annust.

Biotransformatsioon

Oritavantsiiniga ravitud koertel ja rottidel vastavalt plasmast ega sapist metaboliite ei leitud. Peale selle näitasid in vitro inimese maksa mikrosoomide uuringud, et oritavantsiin ei metaboliseeru.

Eritumine

Massitasakaalu uuringut inimestel ei ole tehtud. Inimestel väljus pärast kogumist 2 nädala jooksul väljaheite ja uriiniga lähteühendina vastavalt vähem kui 1% kuni 5% annusest, mis näitab oritavantsiini aeglast eritumist muutumatul kujul.

Oritavantsiini plasmast eliminatsiooni keskmine lõplik poolväärtusaeg on 245 tundi (14,9% variatsioonikordaja), lähtudes populatsiooni farmakokineetilisest analüüsist ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonidega patsientidel, kellele manustati ühekordne 1200 mg annus. Populatsiooni hinnanguline keskmine üldkliirens on 0,445 l/h (variatsioonikordaja 27,2%).

Populatsiooni farmakokineetilises analüüsis leiti olevat kehapikkuse ja kliirensi vahel seos, mille kohaselt kliirens suurenes kehapikkuse kasvades. Annuse kohandamine kehapikkusest olenevalt ei ole vajalik.

Erirühmad

Neerufunktsiooni kahjustus

Oritavantsiini farmakokineetikat uuriti ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide üheannuselistes III faasi uuringutes normaalse neerufunktsiooniga (kreatiniini kliirens ≥ 90 ml/min (n = 213)), kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 60–89 ml/min (n = 59)), mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega (kreatiniini kliirens 30–59 ml/min (n = 22)) ja raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens < 30 ml/min (n = 3)) patsientidega. Populatsiooni farmakokineetiline analüüs näitas, et neerukahjustus oritavantsiini kontsentratsiooni kliiniliselt olulisel määral ei mõjutanud. Spetsiaalseid uuringuid dialüüsi saavate patsientidega ei ole tehtud.

Kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei ole oritavantsiini annuse kohandamine vajalik. Oritavantsiini farmakokineetikat raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole hinnatud.

Maksafunktsiooni kahjustus

Oritavantsiini farmakokineetikat hinnati uuringus mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega (Child- Pugh klass B, n = 20) patsientidega ja võrreldi samade näitajatega sarnase soo, vanuse ja kehamassiga tervetel uuringus osalejatel (n = 20). Oritavantsiini farmakokineetikas mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega uuringus osalejatel asjakohaseid muutusi ei olnud.

Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole oritavantsiini annuse kohandamine vajalik. Oritavantsiini farmakokineetikat raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole hinnatud.

Vanuse, kehamassi, soo ja rassi mõju

Populatsiooni farmakokineetiline analüüs ägedate bakteriaalsete naha ja nahaaluskoe infektsioonide üheannuselistes III faasi uuringutes osalenud patsientide põhjal ei näidanud soo, vanuse, kehamassi

ega rassi kliiniliselt asjakohast mõju oritavantsiini kontsentratsioonile. Neis alarühmades ei ole annuse kohandamine vajalik.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Oritavantsiini manustamise esmane kõrvaltoime rottidele ja koertele oli annusega seotud eosinofiilsete graanulite ladestumine kudede makrofaagidesse, sealhulgas hepatotsüütidesse, neerupealise koore epiteelrakkudesse, neerupealise rakkudesse ja retikuloendoteliaalsüsteemi makrofaagidesse. Eosinofiilseid graanuleid ei tekkinud pärast ühekordse annuse manustamist ning need ei mõjutanud oluliselt keha makrofaagide funktsiooni in vitro rakusisestel tasemetel, mida võib eeldada ühekordse 1200 mg annuse manustamisel.

Rottidel ja koertel täheldati maksaensüümide (alaniini transaminaasi ja aspartaadi transaminaasi) aktiivsuse annusega seotud mõõdukat tõusu, mis möödus pärast ravi lõppu. Nii rottidel kui ka koertel tekkisid pärast kahenädalast ravi neerufunktsiooniga seotud biokeemilised muutused, sealhulgas uriini erikaalu ja pH-taseme langus ja vere uurea lämmastiku taseme vähene tõus ning kreatiniinitaseme sporaadilised tõusud. Rottidel täheldati põrnas ekstramedullaarset hematopoeesi. See histopatoloogiline leid oli korrelatsioonis põrna suurenemise ja selle kaalu tõusuga. Rottidel oli kontsentratsioon, mille puhul kõrvaltoimeid ei täheldatud, väiksem kuni vaid veidi suurem kui inimestel kasutatav kontsentratsioon AUC põhjal.

Nii rottidel kui ka koertel esines kohe pärast oritavantsiini manustamist või veidi hiljem histamiinitaolisi infusiooniga seotud reaktsioone. Üheannuselistes uuringutes kaasnes nende reaktsioonidega seotud rottide suremus isasloomadel väiksemate annuste puhul kui emasloomadel; teistel liikidel siiski samasuguseid soolisi erinevusi ei esinenud. 30-päevased uuringud vastsündinud rottide ja koertega näitasid samasuguseid toimeid kudedele, kui täheldati täiskasvanud loomadel, sealhulgas tundlikkust oritavantsiini vahendatud histamiinitaoliste infusiooniga seotud reaktsioonide suhtes. Suremust täheldati vastsündinud rottidel veidi väiksemate annusetasemete korral kui täiskasvanutel.

Standardsetes in vitro ja in vivo potentsiaalse genotoksilisuse analüüsides kliiniliselt asjakohaseid leide ei olnud. Oritavantsiini potentsiaalse kantserogeensuse kohta ei ole eluaegseid uuringuid loomadega tehtud.

Kuni 30 mg/kg oritavantsiin intravenoosne manustamine rottide isas- ega emasloomade fertiilsust ega reproduktsioonivõimet ei mõjutanud. Uuringud tiinete rottide ja küülikutega ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule.

Oritavantsiini platsenta kaudu edasikandumise kohta tiinetel rottidel tõendeid ei olnud. Rottidel oli kontsentratsioon, mille puhul kõrvaltoimeid ei täheldatud, väiksem kuni vaid veidi suurem kui inimestel kasutatav kontsentratsioon AUC põhjal.

Pärast ühekordset intravenoosset infusiooni lakteerivatele rottidele eritus radiomärgistusega [14C] oritavantsiin piima ja imendus imevate järglaste kehasse.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Mannitool

Fosforhape (pH reguleerimiseks)

6.2Sobimatus

Lahjendamiseks ei tohi kasutada naatriumkloriidi lahust, sest see ei sobi kokku oritavantsiiniga ja võib põhjustada ravimi sadestumist. Seetõttu ei tohi lisada oritavantsiini ühekordselt kasutatavatesse

viaalidesse ega infundeerida samaaegselt sama intravenoosse liini kaudu või ühise veenipordi kaudu teisi intravenoosseid aineid, lisandeid ega muid ravimeid, mis on segatud naatriumkloriidi lahusesse. Peale selle võivad olla oritavantsiiniga sobimatud aluselise või neutraalse pH tasemega ravimid (vt lõik 6.6).

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat

Pärast lahustamist

Lahustatud lahus tuleb lahjendada kohe 50 mg/ml (5%) glükoosilahust sisaldavas intravenoosse infusiooni kotis.

Pärast lahjendamist

Lahjendatud lahus tuleb kohe ära kasutada.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitustingimused kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C ja 12 tundi temperatuuril 25 °C pärast 5% glükoosilahust sisaldavas intravenoosse infusiooni kotis lahjendamist, välja arvatud juhul, kui lahustamine ja lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist ja lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Ühekordselt kasutatavad 50 ml 1. tüüpi klaasist viaalid kummist punnkorgi ja eemaldatava alumiiniumkaanega.

Karbis on 3 viaali.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Orbactivi valmistamisel apteegis tuleb järgida aseptilisi protseduure.

Pulber tuleb enne kasutamist lahustada süsteveega ja saadud kontsentraat lahjendada

5% glükoosilahust sisaldavas intravenoosse infusiooni kotis. Lahustatud lahus ja lahjendatud infusioonilahus peavad mõlemad olema selged, värvitud kuni helekollased lahused. Parenteraalseid ravimeid tuleb pärast manustamiskõlblikuks muutmist visuaalselt kontrollida võõrosakeste puudumise suhtes. Orbactivi valmistamisel tuleb järgida aseptilisi protseduure.

Lahustamine: kolmes Orbactiv 400 mg viaalis sisalduva pulbri manustamiskõlblikuks muutmisel tuleb järgida aseptilisiprotseduure.

Lahustamiseks tuleb igasse viaali steriilset süstalt kasutades lisada 40 ml süstevett, et saada igas viaalis 10 mg/ml lahus.

Liigse vahutamise vältimiseks on soovitatav süstevesi lisada ettevaatlikult mööda viaali seina.

Iga viaali tuleb vahutamise vältimiseks ja Orbactivi pulbri täieliku lahustumise tagamiseks ettevaatlikult keerutada.

Lahjendamine: ühe 1200 mg intravenoosse infusiooni manustamiseks on vaja kasutadakolmes viaalis ettevalmistatud lahust. Lahjendamiseks võib kasutada ainult 5% glükoosilahust sisaldavat intravenoosset kotti. Lahjendamiseks ei tohi kasutada naatriumkloriidi lahust (vt lõik 6.2). Lahjendamiseks:

Tõmmake 1000 ml 5% glükoosilahust sisaldavast intravenoossest kotist 120 ml välja ja visake ära.

Tõmmake kolmest ettevalmistatud viaalist igaühest välja 40 ml ja lisage 5% glükoosilahust sisaldavasse intravenoossesse kotti, et koti maht oleks 1000 ml. Sellega saate oritavantsiini kontsentratsiooniks 1,2 mg/ml. Manustamise ettevalmistamiseks tuleb kasutada polüpropüleenist või polüvinüülkloriidist kotte.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

The Medicines Company UK Ltd 115L Milton Park

Abingdon Oxfordshire OX14 4SA

ÜHENDKUNINGRIIK

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU//1/15/989/001

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19.03.2015

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu/.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu