Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Pregabalin Zentiva (pregabalin) – Ravimi omaduste kokkuvõte - N03AX16

Updated on site: 09-Oct-2017

Ravimi nimetusPregabalin Zentiva
ATC koodN03AX16
Toimeainepregabalin
TootjaZentiva, k.s.

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pregabalin Zentiva 25 mg kõvakapslid

Pregabalin Zentiva 50 mg kõvakapslid

Pregabalin Zentiva 75 mg kõvakapslid

Pregabalin Zentiva 100 mg kõvakapslid

Pregabalin Zentiva 150 mg kõvakapslid

Pregabalin Zentiva 200 mg kõvakapslid

Pregabalin Zentiva 225 mg kõvakapslid

Pregabalin Zentiva 300 mg kõvakapslid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Pregabalin Zentiva 25 mg kõvakapslid

Iga kõvakapsel sisaldab 25 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine: iga kõvakapsel sisaldab ka 47,57 mg laktoosi (monohüdraadina).

Pregabalin Zentiva 50 mg kõvakapslid

Iga kõvakapsel sisaldab 50 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine: iga kõvakapsel sisaldab ka 5 mg laktoosi (monohüdraadina).

Pregabalin Zentiva 75 mg kõvakapslid

Iga kõvakapsel sisaldab 75 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine: iga kõvakapsel sisaldab ka 7,5 mg laktoosi (monohüdraadina).

Pregabalin Zentiva 100 mg kõvakapslid

Iga kõvakapsel sisaldab 100 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine: iga kõvakapsel sisaldab ka 10 mg laktoosi (monohüdraadina).

Pregabalin Zentiva 150 mg kõvakapslid

Iga kõvakapsel sisaldab 150 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine: iga kõvakapsel sisaldab ka 15 mg laktoosi (monohüdraadina).

Pregabalin Zentiva 200 mg kõvakapslid

Iga kõvakapsel sisaldab 200 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine: iga kõvakapsel sisaldab ka 20 mg laktoosi (monohüdraadina).

Pregabalin Zentiva 225 mg kõvakapslid

Iga kõvakapsel sisaldab 225 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine: iga kõvakapsel sisaldab ka 22,5 mg laktoosi (monohüdraadina).

Pregabalin Zentiva 300 mg kõvakapslid

Iga kõvakapsel sisaldab 300 mg pregabaliini.

Teadaolevat toimet omav abiaine: iga kõvakapsel sisaldab ka 30 mg laktoosi (monohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Kõvakapsel

Pregabalin Zentiva 25 mg kõvakapslid

Želatiinist kõvakapsel, millel on helehall kaas ja helehall keha märgistusega “25”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 15,9 mm.

Pregabalin Zentiva 50 mg kõvakapslid

Želatiinist kõvakapsel, millel on helehall kaas ja helehall keha märgistusega “50”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 14,3 mm.

Pregabalin Zentiva 75 mg kõvakapslid

Želatiinist kõvakapsel, millel on helehall kaas ja helehall keha märgistusega “75”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 14,3 mm.

Pregabalin Zentiva 100 mg kõvakapslid

Želatiinist kõvakapsel, millel on helehall kaas ja helehall keha märgistusega “100”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 15,9 mm.

Pregabalin Zentiva 150 mg kõvakapslid

Želatiinist kõvakapsel, millel on helehall kaas ja helehall keha märgistusega “150”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 18,0 mm.

Pregabalin Zentiva 200 mg kõvakapslid

Želatiinist kõvakapsel, millel on helehall kaas ja helehall keha märgistusega “200”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 19,4 mm.

Pregabalin Zentiva 225 mg kõvakapslid

Želatiinist kõvakapsel, millel on helehall kaas ja helehall keha märgistusega “225”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 19,4 mm.

Pregabalin Zentiva 300 mg kõvakapslid

Želatiinist kõvakapsel, millel on helehall kaas ja helehall keha märgistusega “300”, sisaldab peaaegu valget pulbrit ning kapsli pikkus on ligikaudu 21,7 mm.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Epilepsia

Pregabalin Zentiva on näidustatud täiendavaks raviks täiskasvanutel, kellel esinevad partsiaalsed krambid sekundaarse generaliseerumisega või ilma.

Generaliseerunud ärevushäire

Pregabalin Zentiva on näidustatud generaliseerunud ärevushäire raviks täiskasvanutel.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annusevahemik on 150...600 mg ööpäevas, mis jagatakse kaheks või kolmeks annuseks.

Epilepsia

Pregabaliinravi võib alustada annusega 150 mg ööpäevas, mis jagatakse kaheks või kolmeks annuseks. Lähtuvalt individuaalsest ravivastusest ja -taluvusest võib annust ühe nädala pärast suurendada kuni

annuseni 300 mg ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada veel ühe nädala pärast kuni maksimaalse annuseni 600 mg ööpäevas.

Generaliseerunud ärevushäire

Annuse suurus on 150…600 mg päevas, manustatuna kahe või kolme eraldi annusena. Ravi vajadust tuleb regulaarselt hinnata. Pregabaliinravi saab alustada annusega 150 mg päevas. Patsiendi individuaalse ravivastuse ja talutavuse alusel võib annust suurendada kuni 300 mg päevas ühe nädala pärast. Veel ühe nädala pärast võib annust suurendada kuni 450 mg päevas. Maksimaalse annuse 600 mg päevas saab määrata veel ühe nädala möödudes.

Pregabaliinravi katkestamine

Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale soovitatakse pregabaliinravi katkestamisel seda teha järk- järgult minimaalselt ühe nädala jooksul näidustusest sõltumata (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Neerukahjustus

Pregabaliin eemaldub süsteemsest ringlusest peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Et pregabaliinikliirens on otseses seoses kreatiniinikliirensiga (vt lõik 5.2), tuleb neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel vähendada annust lähtuvalt individuaalsest vajadusest vastavalt kreatiniinikliirensile (CLcr) nagu on toodud tabelis 1, kasutades järgnevat valemit:CLcr (ml/min) = 1,23

× [140 - vanus (aastad)] × kehakaal (kg) (× 0,85 naispatsientidel) seerumi kreatiniin (µmol/l)

CLcr (ml/min) = 1,23 × [140 - vanus (aastad)] × kehakaal (kg) (× 0,85 naispatsientidel) seerumi kreatiniin (µmol/l)

Pregabaliini saab plasmast tõhusalt eemaldada hemodialüüsi teel (50% ravimist 4 tunniga). Hemodialüüsi saavatel patsientidel tuleb pregabaliini ööpäevast annust korrigeerida lähtuvalt neerufunktsioonist. Ööpäevasele annusele lisaks tuleb manustada täiendav annus vahetult pärast iga 4- tunnist hemodialüüsi seanssi (vt tabel 1).

Tabel 1. Pregabaliini annuse korrigeerimine lähtuvalt neerufunktsioonist

Kreatiniinikliirens

Pregabaliini kogu ööpäevane

Annustamisskeem

(CLcr)

annus*

 

(ml/min)

 

 

 

 

 

 

 

Algannus

 

Maksimaalne

 

 

(mg/ööpäevas)

 

annus

 

 

 

 

(mg/ööpäevas)

 

≥ 60

 

BID või TID

≥ 30…< 60

 

BID või TID

≥ 15…< 30

25…50

 

1 kord ööpäevas

 

 

 

 

või BID

< 15

 

1 kord ööpäevas

Täiendav annus pärast

hemodialüüsi (mg)

 

 

 

 

 

Ühekordne annus+

TID = Annus jagatud kolmeks BID = Annus jagatud kaheks

*Kogu ööpäevane annus (mg/ööpäevas) tuleb jagada vastavalt annustamisskeemile, et saada vajalik mg arv annuse kohta ööpäevas

+ Täiendav annus on ühekordne lisaannus

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust korrigeerida (vt lõik 5.2).

Lapsed

Pregabalin Zentiva ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 12 aasta ja noorukitel (vanuses 12 kuni 17 aastat) ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Eakad

Eakatel patsientidel tuleb neerufunktsiooni languse tõttu pregabaliini annust korrigeerida (vt lõik 5.2).

Manustamisviis

Pregabalin Zentiva’t võib sisse võtta koos toiduga või ilma.

Pregabalin Zentiva on ainult suukaudseks kasutamiseks.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Diabeediga patsiendid

Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale võib mõnedel diabeediga patsientidel, kes võtavad pregabaliinravi ajal kaalus juurde, olla vajalik korrigeerida hüpoglükeemiliste ravimite annuseid.

Ülitundlikkusreaktsioonid

Turuletulekujärgselt on teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest, sealhulgas angioödeemist. Angioödeemi sümptomite, näiteks näopiirkonna, suuümbruse või ülemiste hingamisteede turse tekkimise korral tuleb ravi pregabaliiniga kohe katkestada.

Pearinglus, unisus, teadvusekadu, segasus ja vaimsed häired

Pregabaliinravi on seostatud pearingluse ja unisusega, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumiste) esinemissagedust eakatel. Turuletulekujärgselt on kirjeldatud teadvusekao, segasuse ja vaimsete häirete esinemist. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi võimalike toimetega.

Nägemisega seotud kõrvaltoimed

Kontrolliga kliinilistes uuringutes täheldati suuremal osal pregabaliiniga ravitud patsientidest ähmast nägemist kui platseebot saanud patsientidel. Enamusel juhtudel möödus see ravi jätkamisel iseenesest. Kliinilistes uuringutes, milles kasutati oftalmoloogilisi uurimismeetodeid, täheldati pregabaliinirühmas nägemisteravuse vähenemist ja nägemisvälja muutusi sagedamini kui platseeborühmas, seevastu fundoskoopiliste muutuste esinemissagedus oli suurem platseeborühmas (vt lõik 5.1). Turuletulekujärgselt on samuti teatatud nägemisega seotud kõrvaltoimetest, sealhulgas nägemiskaotusest, nägemise hägustumisest ja muudest nägemisteravuse muutustest, millest paljud olid mööduvad. Pregabaliinravi lõpetamisel võivad need nägemisega seotud sümptomid taandareneda või paraneda.

Neerupuudulikkus

On täheldatud neerupuudulikkuse juhte ja pregabaliini kasutamise lõpetamine näitas mõnel juhul selle kõrvaltoime pöörduvat iseloomu.

Epilepsiavastaste ravimite võtmise lõpetamine

Puuduvad piisavad andmed samaaegselt tarvitatavate epilepsiavastaste ravimite võtmise lõpetamise võimalikkuse kohta. Seetõttu krambihoogude kupeerumisel ei jätkata pregabaliini monoteraapiana.

Ärajätunähtude sümptomid

Pärast lühi- ja pikaajalise ravi katkestamist pregabaliiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemist mõningatel patsientidel. On märgitud järgmisi sümptomeid: unetus, peavalu, iiveldus, ärevus, kõhulahtisus, gripisündroom, närvilisus, depressioon, valu, konvulsioon, hüperhidroos ja pearinglus, mis viitavad füüsilisele sõltuvusele. Patsienti tuleb ravi alustamisel sellest teavitada.

Pregabaliini kasutamise ajal või kohe pregabaliini kasutamise lõpetamise järel võivad tekkida krambid, sealhulgas ka epileptilised ja generaliseerunud toonilis-kloonilised (grand mal) krambid. Pikaajalise pregabaliinravi katkestamisel viitavad andmed sellele, et ärajätunähtude esinemissagedus ja raskusaste võivad olla annusest sõltuvad.

Südame paispuudulikkus

Mõnedel pregabaliiniga ravitud patsientidest on turuletulekujärgse kasutamise käigus teatatud südame paispuudulikkuse tekkest. Pregabaliinravi katkestamisel võib reaktsioon taanduda.

Kõrvaltoimed seljaaju vigastusega patsientidel

Seljaaju vigastusest põhjustatud tsentraalse neuropaatilise valu ravimisel suurenes üldiste kõrvaltoimete, kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete ja eriti unisuse esinemissagedus. See võib olla põhjustatud täiendavast toimest, mis tekib sellise haigusseisundi puhul vajalike teiste ravimite (nt antispastilised ained) samaaegsel manustamisel.

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine

Suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud.

Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism pregabaliini saavatel patsientidel ei ole teada, kuid olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski ka välistada.

Seega peab patsiente suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgima ja vajadusel rakendama vastavat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.

Seedetrakti nõrgenenud funktsioon

Turuletulekujärgselt on teatatud alumise seedetrakti nõrgenenud funktsiooni juhtudest (nt soole obstruktsioon, paralüütiline iileus, kõhukinnisus), kui pregabaliini kasutati samaaegselt ravimitega, mis võivad tekitada kõhukinnisust nagu opioidsed valuvaigistid. Kui pregabaliini kasutatakse samaaegselt opioididega, võiks kaaluda kõhukinnisust vältivate meetmete kasutamist (eriti naispatsientidel ja eakatel).

Väärkasutuse, kuritarvitamise võimalikkus või sõltuvus

On teatatud pregabaliini väärkasutuse, kuritarvitamise ja sõltuvuse juhtudest. Pregabaliini kasutamisel tuleb olla ettevaatlik patsientide puhul, kellel on anamneesis ravimite kuritarvitamine ja patsienti tuleb jälgida pregabaliini väärkasutuse, kuritarvitamise või sõltuvuse sümptomite suhtes (teatatud on tolerantsuse tekkimisest, annuse eskaleerimisest, ravimi sõltuvuskäitumisest).

Entsefalopaatia

On teatatud entsefalopaatia juhtudest, eelkõige patsientidel, kellel on olnud tegemist entsefalopaatia teket soodustavate kaasuvate haigusseisunditega.

Laktoosi talumatus

Pregabalin Zentiva sisaldab laktoosmonohüdraati. Harvaesineva päriliku galaktoosi talumatuse, laktaasi puudulikkuse või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Pregabaliini farmakokineetilised koostoimed ei ole tõenäolised, kuna pregabaliin eritub peamiselt muutumatul kujul uriiniga, tema metabolism on inimesel peaaegu olematu (< 2% annusest leidub uriinis metaboliitidena), ta ei pärsi in vitro ravimite metabolismi ja ei seondu plasmavalkudega.

In vivo uuringud ja populatsioonifarmakokineetika analüüs

Eelnevaga kooskõlas ei täheldatud in vivo uuringutes kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid pregabaliini ja fenütoiini, karbamasepiini, valproehappe, lamotrigiini, gabapentiini, lorasepaami, oksükodooni või etanooli vahel. Populatsioonifarmakokineetika analüüs näitas, et suukaudsed

diabeedivastased ravimid, diureetikumid, insuliin, fenobarbitaal, tiagabiin ja topiramaat ei avaldanud kliiniliselt olulist mõju pregabaliini kliirensile.

Suukaudsed rasestumisvastased ravimid, noretisteroon ja/või etinüülöstradiool

Pregabaliini samaaegne manustamine koos suukaudsete rasestumisvastaste ravimite noretisterooni ja/või etinüülöstradiooliga ei mõjuta kummagi ravimi püsiva faasi farmakokineetikat.

Kesknärvisüsteemi mõjutavad ravimid

Pregabaliin võib tugevdada etanooli ja lorasepaami toimet. Kontrolliga kliinilistes uuringutes ei avaldanud pregabaliini korduvad suukaudsed annused manustatuna samaaegselt oksükodooni, lorasepaami või etanooliga kliiniliselt olulist toimet hingamisfunktsioonile. Turuletulekujärgselt on pregabaliini ja teiste kesknärvisüsteemi depressantide koosmanustamisel täheldatud hingamispuudulikkust ja koomat. Pregabaliin toimib aditiivselt oksükodooni poolt esilekutsutud kognitiivse ja motoorsete funktsioonide paranemisele.

Koostoimed ja eakad

Eakatel vabatahtlikel ei ole tehtud spetsiifilisi farmakodünaamilisi koostoimeuuringuid. Koostoimeuuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestuda võivad naised/Kontratseptsioon meestel ja naistel

Kuna võimalik risk inimestele ei ole teada, peavad rasestuda võivad naised kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid.

Rasedus

Pregabaliini kasutamise kohta rasedatel piisavad andmed puuduvad.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada.

Pregabaliini ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud siis, kui see on selgelt vajalik (juhul, kui kasu emale ületab selgelt võimaliku riski lootele).

Imetamine

Pregabaliin eritub rinnapiima (vt lõik 5.2). Pregabaliini toime vastsündinutele/imikutele on teadmata. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine pregabaliiniga tuleb otsustada arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus

Puuduvad kliinilised andmed pregabaliini toimete kohta naiste fertiilsusele.

Et hinnata pregabaliini mõju seemnerakkude liikuvusele, anti kliinilistes uuringutes tervetele meestele pregabaliini annuses 600 mg ööpäevas. Pärast 3-kuulist ravi ei täheldatud mõju seemnerakkude liikuvusele.

Fertiilsuse uuringud emasrottidel on näidanud kahjulikke toimeid reproduktiivsusele. Fertiilsuse uuringud isasrottidel on näidanud kahjulikke toimeid reproduktiivsusele ja arengule. Nende tulemuste kliiniline tähtsus ei ole teada (vt lõik 5.3).

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Pregabaliinil võib olla kerge kuni keskmise tugevusega toime reaktsioonikiirusele. Pregabaliin võib põhjustada pearinglust ja unisust ning võib seega omada toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Patsientidel soovitatakse mitte juhtida sõidukeid, käsitseda keerulisi masinaid või tegeleda muude võimalikult ohtlike tegevustega, kuni on teada, kas ravim mõjutab nende võimet teha nimetatud toiminguid.

4.8Kõrvaltoimed

Pregabaliini kliinilises programmis osales üle 8900 pregabaliini saanud patsiendi, kellest üle

5600 patsiendi osalesid topeltpimedates platseebokontrolliga uuringutes. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed olid pearinglus ja unisus. Kõrvaltoimed olid enamasti kerge kuni mõõduka tugevusega. Kõigis uuringutes oli kõrvaltoimete tõttu ravi katkestamise sagedus 12% pregabaliini saanud patsientidel ning 5% platseebot saanud patsientidel. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, mis tingisid pregabaliinravi katkestamise, olid pearinglus ja unisus.

Alltoodud tabelis 2 on organsüsteemide klassi ja esinemissageduse (väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) järgi toodud kõik kõrvaltoimed, mis esinesid sagedamini kui platseeborühmas ja rohkem kui ühel patsiendil.

Igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed toodud raskuse vähenemise järjekorras.

Loetletud kõrvaltoimed võivad ühtlasi olla seotud põhihaigusega ja/või samaaegselt kasutatavate ravimitega.

Seljaaju vigastusest põhjustatud tsentraalse neuropaatilise valu ravimisel suurenes üldiste kõrvaltoimete, kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete ja eriti unisuse esinemissagedus (vt lõik 4.4). Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, on kirjas alltoodud nimekirjas kursiivis.

Tabel 2. Pregabaliini kõrvaltoimed

Organsüsteemi klassid

Kõrvaltoime

Infektsioonid ja infestatsioonid

Sage

Nasofarüngiit

Vere ja lümfisüsteemi häired

Aeg-ajalt

Neutropeenia

Immuunsüsteemi häired

 

Aeg-ajalt

Ülitundlikkus

Harv

Angioödeem, allergiline reaktsioon

Ainevahetus- ja toitumishäired

Sage

Isu suurenemine

Aeg-ajalt

Isutus, hüpoglükeemia

Psühhiaatrilised häired

 

Sage

Eufooriline tuju, segasus, ärritatavus, orientatsioonikaotus, unetus,

 

libiido langus

Aeg-ajalt

Hallutsinatsioonid, paanikahood, rahutus, erutus, depressioon,

 

depressiivne meeleolu, kõrgendatud meeleolu, agressiivsus,

 

meeleolu kõikumised, depersonaliseerumine, raskused sõnade

 

leidmisel, ebanormaalsed unenäod, libiido tõus, anorgasmia, apaatia

Harv

Pidurdamatus

Närvisüsteemi häired

 

Väga sage

Pearinglus, unisus, peavalu

Sage

Ataksia, koordinatsioonihäired, treemor, düsartria, amneesia,

 

mäluhäired, tähelepanuhäired, paresteesia, hüpoesteesia, sedatsioon,

 

tasakaaluhäired, letargia

Aeg-ajalt

Sünkoop, stuupor, müokloonus, teadvuse kadu, psühhomotoorne

 

hüperaktiivsus, düskineesia, posturaalne pearinglus, intentsionaalne

 

treemor, nüstagm, kognitiivsed häired, vaimsed häired, kõnehäired,

 

hüporefleksia, hüperesteesia, põletustunne, ageuusia, halb

 

enesetunne

Harv

Krambid, lõhnatundlikkushäired, hüpokineesia, düsgraafia

Silma kahjustused

 

Sage

Hägune nägemine, diploopia

Organsüsteemi klassid

Kõrvaltoime

Aeg-ajalt

Perifeerse nägemise kadu, nägemishäired, silmade turse,

 

nägemisvälja defektid, nägemisteravuse langus, silmade valu,

 

astenoopia, fotopsia, silmade kuivus, pisaravoolu suurenemine,

 

silmade ärritus

Harv

Nägemiskaotus, keratiit, ostsillopsia, nägemissügavuse tunnetuse

 

muutused, müdriaas, strabism, nägemise eredus

Kõrva ja labürindi kahjustused

Sage

Vertiigo

Aeg-ajalt

Hüperakuusia

Südame häired

 

Aeg-ajalt

Tahhükardia, I astme atrioventrikulaarne blokaad,

 

siinusbradükardia, südamepaispuudulikkus

Harv

QT-perioodi pikenemine, siinustahhükardia, siinusarütmia

Vaskulaarsed häired

 

Aeg-ajalt

Hüpotensioon, hüpertensioon, kuumahood, nahaõhetus, jäsemete

 

külmus

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Aeg-ajalt

Düspnoe, ninaverejooksud, köha, kinnine nina, nohu, norskamine,

 

nina kuivus

Harv

Kopsuödeem, pigistustunne kõris

Seedetrakti häired

 

Sage

Oksendamine, iiveldus, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus,

 

kõhulihaste rigiidsus, suukuivus

Aeg-ajalt

Gastroösofageaalne reflukshaigus, ülemäärane süljeeritus, suu

 

hüpoesteesia

Harv

Astsiit, pankreatiit, keele turse, düsfaagia

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Aeg-ajalt

Papuloosne lööve, urtikaaria, hüperhidroos, sügelus

Harv

Stevensi-Johnsoni sündroom, külm higi

Lihas-skeleti, sidekoe ja luude kahjustused

Sage

Lihaskrambid, artralgia, seljavalu, jäsemete valu, kaela spasm

Aeg-ajalt

Liigeste turse, müalgia, lihastõmblused, kaelavalu, lihaste jäikus

Harv

Rabdomüolüüs

Neeru- ja kuseteede häired

 

Aeg-ajalt

Uriinipidamatus, düsuuria

Harv

Neerupuudulikkus, oliguuria, uriinipeetus

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Sage

Erektiilne düsfunktsioon

Aeg-ajalt

Seksuaalne düsfunktsioon, hilinenud ejakulatsioon, düsmenorröa,

 

rindade valu

Harv

Amenorröa, eritis rindadest, rindade suurenemine, günekomastia

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Sage

Perifeersed tursed, tursed, ebanormaalne kõnnak, kukkumine,

 

joobetunne, ebanormaalne tunne, väsimus

Aeg-ajalt

Generaliseerunud ödeem, näo turse, pitsitustunne rinnus, valu,

Uuringud

püreksia, janu, külmavärinad, asteenia

 

Sage

Kehakaalu tõus

Aeg-ajalt

Kreatiinfosfokinaasi tõus veres, alaniinaminotransferaasi tõus,

 

aspartaataminotransferaasi tõus, glükoosisisalduse tõus veres,

 

trombotsüütide arvu vähenemine, kreatiniini tõus veres,

 

kaaliumisisalduse langus veres, kehakaalu langus

Harv

Leukotsüütide arvu vähenemine

Pärast lühi- ja pikaajalise ravi katkestamist pregabaliiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemisest mõningatel patsientidel. On märgitud järgmisi sümptomeid: unetus, peavalu, iiveldus, ärevus,

kõhulahtisus, gripisündroom, krambid, närvilisus, depressioon, valu, hüperhidroos ja pearinglus, mis viitavad füüsilisele sõltuvusele. Patsienti tuleb ravi alustamisel sellest teavitada.

Pikaajalise pregabaliinravi katkestamisel viitavad andmed sellele, et ärajätunähtude esinemissagedus ja raskusaste võivad olla annusest sõltuvad.

Lapsed

Pregabaliini ohutusprofiil oli kahes pediaatrilises uuringus (farmakokineetika ja talutavuse uuring, n=65; ohutusuuringu 1-aastane avatud jätkuuuring, n=54) sarnane täiskasvanute uuringutes täheldatuga (vt lõigud 4.2, 5.1 ja 5.2).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas kaudu.

.

4.9Üleannustamine

Turuletulekujärgselt olid pregabaliini liiga suure annuse võtmisel kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed somnolentsus, segasusseisund, agitatsioon ja rahutus.

Teatatud on ka krampidest.

Harvadel juhtudel on teatatud koomast.

Pregabaliini üleannuse korral tuleb raviks rakendada üldisi toetavaid abinõusid ja vajadusel hemodialüüsi (vt lõik 4.2 tabel 1).

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, teised epilepsiavastased ained; ATC-kood: N03AX16

Toimeaine pregabaliin on gamma-aminobutüürhappe (GABA, gamma-aminobutyric acid) analoog [(S)-3-(aminometüül)-5-metüülheksanoehape].

Toimemehhanism

Pregabaliin seondub kesknärvisüsteemi voltaaž-sõltuvate kaltsiumkanalite abialaühikuga 2 proteiin).

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Epilepsia

Täiendav ravi

Pregabaliini on uuritud 3-es kontrolliga kliinilises uuringus, mis kestsid 12 nädalat annustamisega kaks korda ööpäevas (BID) või kolm korda ööpäevas (TID). Kokkuvõttes olid ohutuse ja tõhususe profiilid BID ja TID annustamisrežiimide korral sarnased.

Esimesel nädalal täheldati krambihoogude esinemissageduse vähenemist.

Lapsed

Pregabaliini efektiivsus ja ohutus täiendava ravimina epilepsia raviks lastel vanuses kuni 12 aastat ja noorukitel ei ole tõestatud. Farmakokineetika ja talutavuse uuringus osalenud patsientidel vanuses 3 kuud kuni 16 aastat (n=65) täheldatud kõrvaltoimed olid sarnased täiskasvanutel täheldatutega. Üheaastase avatud ohutusuuringu, milles osales 54 epilepsiaga last vanuses 3 kuud kuni 16 aastat, tulemused näitasid, et püreksiat ja ülemiste hingamisteede infektsioone täheldati kõrvaltoimetena sagedamini kui täiskasvanute uuringutes (vt lõigud 4.2, 4.8 ja 5.2).

Monoteraapia (esmase diagnoosiga patsientidel)

Pregabaliini on uuritud 1-s kontrolliga kliinilises uuringus, mis kestis 56 nädalat annustamisega kaks korda ööpäevas (BID). Pregabaliin ei olnud 6-kuulise krambihoogudeta tulemusnäitaja osas nõrgem kui lamotrigiin. Nii pregabaliin kui ka lamotrigiin olid võrdselt ohutud ja hästi talutavad.

Generaliseerunud ärevushäire

Pregabaliini on uuritud kuues kontrolliga 4…6 nädalat kestvas uuringus, 8 nädalat vältavas eakate patsientide uuringus ja pikaajalises retsidiivide vältimise uuringus, mille topeltpime retsidiivide vältimise faas kestis 6 kuud.

Generaliseerunud ärevushäire sümptomid Hamiltoni ärevuse hindamise skaala (Hamilton Anxiety Rating Scale, HAM-A) alusel leevenesid esimese nädala jooksul.

Kontrolliga kliinilistes uuringutes (kestusega 4…8 nädalat) paranesid 52% pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 38% platseebot saanud patsientidest HAM-A kogutulemused algsest kuni tulemusnäitajani vähemalt 50%.

Kontrolliga kliinilistes uuringutes täheldati suuremal osal pregabaliiniga ravitud patsientidest ähmast nägemist kui platseebot saanud patsientidel. Enamusel juhtudel möödus see ravi jätkamiselt iseenesest. Kontrolliga kliinilistes uuringutes kasutati oftalmoloogilisi uurimismeetodeid enam kui 3600 patsiendi puhul, uuring hõlmas nägemisteravuse ja nägemisvälja määramist ning laiendatud fundoskoopilist uuringut. Nägemisteravuse vähenemist täheldati 6,5% patsientidest pregabaliinirühmas ja 4,8% patsientidest platseeborühmas. Nägemisvälja muutusi leiti 12,4% pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 11,7% platseebot saanud patsientidest. Fundoskoopilisi muutusi täheldati 1,7% patsientidest pregabaliinirühmas ja 2,1% patsientidest platseeborühmas.

5.2Farmakokineetilised omadused

Pregabaliini püsiva faasi farmakokineetika on tervetel vabatahtlikel, epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiaga patsientidel ja kroonilise valuga patsientidel sarnane.

Imendumine

Manustamisel tühja kõhuga imendub pregabaliin kiiresti, maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub ühe tunni jooksul nii ühekordse kui korduva annuse korral. Pregabaliini biosaadavus on suukaudsel

manustamisel ≥ 90% ja ei sõltu annusest. Korduval manustamisel saavutatakse püsikontsentratsioon 24...48 tunni jooksul. Pregabaliini imendumise kiirus väheneb manustamisel koos toiduga - Cmax väheneb ligikaudu 25...30% ja tmax pikeneb ligikaudu kuni 2,5 tunnini. Manustamine koos toiduga ei avalda siiski kliiniliselt olulist mõju pregabaliini imendumisele.

Jaotumine

Prekliinilistes uuringutes läbis pregabaliin hiirtel, rottidel ja ahvidel hematoentsefaalbarjääri. Rottidel läbis pregabaliin platsentaarbarjääri ja ravim eritus lakteerivate rottide piima. Inimesel on pregabaliini jaotusmaht suukaudsel manustamisel ligikaudu 0,56 l/kg. Pregabaliin ei seondu plasmavalkudega.

Biotransformatsioon

Inimesel pregabaliin praktiliselt ei metaboliseeru. Pärast pregabaliini radioaktiivselt märgistatud annuse manustamist andis muutumatu pregabaliin ligikaudu 98% uriinis täheldatud radioaktiivsusest. Pregabaliini N-metüleeritud derivaat – peamine uriinis leiduv pregabaliini metaboliit – andis 0,9% annusest. Prekliinilistes uuringutes ei täheldatud pregabaliini S-enantiomeeri ratsemiseerumist R- enantiomeeriks.

Eritumine

Pregabaliin elimineerub süsteemsest ringlusest peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Pregabaliini keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on 6,3 tundi. Pregabaliini plasmakliirens ja neerukliirens on otseses seoses kreatiniinikliirensiga (vt lõik 5.2 „Neerukahjustus“).

Langenud neerufunktsiooniga või hemodialüüsitavatel patsientidel on vajalik annuseid korrigeerida (vt lõik 4.2 Tabel 1).

Lineaarsus/mittelineaarsus

Pregabaliini farmakokineetika on soovitatud annusevahemiku ulatuses lineaarne. Pregabaliini patsientidevahelised farmakokineetilised erinevused on väikesed (< 20%). Korduvate annuste farmakokineetika on tuletatav ühekordse annuse andmetest. Seetõttu pregabaliini rutiinse plasmakontsentratsiooni järelvalve teostamine pole vajalik.

Sugu

Kliinilised uuringud näitavad, et sugu ei avalda kliiniliselt olulist mõju pregabaliini sisaldusele vereplasmas.

Neerukahjustus

Pregabaliini kliirens on otseses seoses kreatiniinikliirensiga. Lisaks on pregabaliin plasmast tõhusalt hemodialüüsi teel (4-tunnise hemodialüüsi seansi järgselt langeb pregabaliini plasmakontsentratsoon ligikaudu 50%) eemaldatav. Et peamine eliminatsioon toimub neerude kaudu, on neerukahjustusega patsientidel vajalik annust vähendada ja hemodialüüsi järgselt anda täiendav annus (vt lõik 4.2 tabel 1).

Maksakahjustus

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole tehtud spetsiaalseid farmakokineetilisi uuringuid. Et pregabaliin olulisel määral ei metaboliseeru ja eritub peamiselt uriiniga muutumatul kujul, ei ole põhjust eeldada, et maksafunktsiooni kahjustus mõjutab pregabaliini plasmakontsentratsiooni olulisel määral.

Lapsed

Farmakokineetika ja talutavuse uuringus hinnati pregabaliini farmakokineetkat epilepsiaga lastel (vanuserühmad: 1...23 kuud, 2...6 aastat, 7...11 aastat ja 12...16 aastat) annustega 2,5, 5, 10 ja 15 mg/kg ööpäevas.

Pärast pregabaliini suukaudset manustamist lastele tühja kõhu seisundis oli maksimaalse kontsentratsiooni saavutamiseks vereplasmas kulunud aeg kogu vanuserühmas üldiselt sarnane, 0,5...2 tundi pärast annuse manustamist.

Pregabaliini Cmax ja AUC näitajad suurenensid lineaarselt annuse suurenemisega igas vanuserühmas. Kontsentratsioonikõvera alune pindala oli lastel kehakaaluga kuni 30 kg 30% väiksem kui patsientidel kehakaaluga ≥30 kg, tulenevalt kliirensi kohandamisest kehakaalu tõusu suhtes 43%.

Pregabaliini lõplik poolväärtusaeg oli lastel vanuses kuni 6 aastat keskmiselt 3...4 tundi ja vanuses 7 aastat ja üle selle 4...6 tundi.

Populatsioonifarmakokineetika analüüs näitas, et kreatiniini kliirens oli suu kaudu manustatud pregabaliini kliirensi oluline kaasmõjur, kehakaal oli suu kaudu manustatud pregabaliini jaotusruumala oluline kaasmõjur ning mõlemad sõltuvused olid lastel ja täiskasvanud patsientidel sarnased.

Pregabaliini farmakokineetikat ei ole uuritud patsientidel vanuses kuni 3 kuud (vt lõigud 4.2, 4.8 ja 5.1).

Eakad

Pregabaliini kliirens väheneb vanuse suurenedes, mis on kooskõlas vanuse suurenemisega kaasneva kreatiniinikliirensi langusega. Patsientidel, kellelesineb vanusest tingitud neerufunktsiooni langus, võib olla vajalik vähendada pregabaliini annust (vt lõik 4.2 Tabel 1).

Imetavad emad

Iga 12 tunni järel manustatava 150 mg pregabaliini (ööpäevane annus 300 mg) farmakokineetikat hinnati 10 imetaval naisel, kellel oli sünnitusest möödunud vähemalt 12 nädalat. Imetamine mõjutas pregabaliini farmakokineetikat vähe või üldse mitte. Pregabaliin eritus rinnapiima keskmiste püsikontsentratsioonidega, mis moodustasid ligikaudu 76% ema plasmakontsentatsioonist. Imiku

hinnanguline ööpäevane rinnapiimaga saadav annus (eeldades piima saamist keskmiselt 150 ml/kg ööpäevas) naistelt, kellele manustatakse 300 mg ööpäevas või maksimaalne annus 600 mg ööpäevas, oleks vastavalt 0,31 või 0,62 mg/kg ööpäevas. Need hinnangulised annused moodustavad mg/kg alusel ligikaudu 7% ema ööpäevasest koguannusest.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse loomkatsetes taluti kliiniliselt olulisi pregabaliini annuseid hästi. Kroonilise toksilisuse uuringutes rottidel ja ahvidel täheldati kesknärvisüsteemiga seotud toimeid, sealhulgas hüpoaktiivsust, hüperaktiivsust ja ataksiat. Reetina atroofiat, mis tavaliselt esineb vanadel albiinorottidel, täheldati pärast pikaaegset pregabaliini ekspositsiooni, mis oli ≥5 korda kõrgem kui maksimaalse soovitatud kliinilise annusega tekkiv keskmine ekspositsioon inimesel.

Pregabaliin ei avaldanud teratogeenset toimet hiirtel, rottidel ega küülikutel. Rottidel ja küülikutel ilmnesid loote kahjustused ainult ekspositsioonide korral, mis piisaval määral ületasid inimese ekspositsiooni. Pre-ja postnataalse toksilisuse uuringutes tekitas pregabaliin järglastele arengukahjustusi ekspositsioonide korral, mis ületasid maksimaalse soovitatud inimese ekspositsiooni >2 korda.

Kahjulikke toimeid emas-ja isasrottide fertiilsusele täheldati ainult terapeutiliste annuste ületamisel. Kahjulikud toimed isasrottide reproduktiivorganitele ja sperma parameetritele olid pöörduvad ja esinesid ainult terapeutilise annuse ületamisel või olid seotud isasroti reproduktiivorganite spontaanse degeneratiivse protsessiga. Seetõttu käsitleti neid toimeid kui vähese või mittekliinilise tähtsusega toimeid.

In vitro ja in vivo testide paneeli tulemuste kohaselt ei ole pregabaliin genotoksiline.

Pregabaliini kartsinogeensuse kaheaastased uuringud viidi läbi rottidel ja hiirtel. Annuste puhul, mis ületasid keskmisi inimese annuseid 600 mg/päevas kuni 24 korda, rottidel kasvajaid ei leitud. Hiirtel ei tõusnud kasvajate esinemissagedus annuste korral, mis olid sarnased keskmiste annustega inimestel, kuid suuremate annuste korral sagenes hemangioomi esinemine. Pregabaliini poolt esile kutsutud kasvajate formeerumise mittegenotoksiline mehhanism hõlmab trombotsüütide muutusi ja sellega seotud endoteelirakkude proliferatsiooni. Lühi- ja pikaajaliste kliiniliste uuringute piiratud andmete alusel ei esinenud trombotsüütide muutusi ei rottidel ega inimestel. Puuduvad tõendid, mis viitaksid vastava riski olemasolule inimestel.

Noortel rottidel tekkinud kahjustused ei erine kvalitatiivselt täiskasvanud rottidel täheldatud kahjustustest. Siiski on noored rotid tundlikumad. Raviannuste kasutamisel täheldati kesknärvisüsteemi poolt hüperaktiivsuse ja bruksismi kliinilisi tunnuseid ning samuti mõningaid kasvuga seotud muutusi (pöörduv kehakaalu tõusu pidurdumine). Toimeid munasarja tsüklile täheldati ekspositsiooni korral, mis ületas inimese ekspositsiooni 5 korda. Juveniilsetel rottidel leiti vähenenud akustiline ehmatusvastus 1...2 nädalat pärast kokkupuudet annustega, mis üle kahe korra ületasid inimese terapeutilisi annuseid. Üheksa nädalat pärast kokkupuudet ei olnud see toime enam jälgitav.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Kapsli sisu:

Laktoosmonohüdraat

Eelželatiniseeritud maisitärklis

Talk

Kapsli ümbris:

Pregabalin Zentiva 25 mg kõvakapslid

Kapsli kaas ja keha:

must raudoksiid (E172),

titaandioksiid (E171),

želatiin.

Trükitint:

šellak,

must raudoksiid (E172),

polüetüleenglükool.

Pregabalin Zentiva 50 mg kõvakapslid

Kapsli kaas ja keha:

must raudoksiid (E172),

titaandioksiid (E171),

želatiin.

Trükitint:

šellak,

must raudoksiid (E172),

polüetüleenglükool,

kange ammoniaagilahus,

kaaliumhüdroksiid.

Pregabalin Zentiva 75 mg kõvakapslid

Kapsli kaas:

punane raudoksiid (E172),

kollane raudoksiid (E172),

titaanoksiid (E171),

želatiin.

Kapsli keha:

must raudoksiid (E172),

titaandioksiid (E171),

želatiin.

Trükitint:

šellak,

must raudoksiid (E172),

polüetüleenglükool.

Pregabalin Zentiva 100 mg kõvakapslid

Kapsli kaas ja keha:

punane raudoksiid (E172),

kollane raudoksiid (E172),

titaandioksiid (E171),

želatiin.

Trükitint:

šellak,

must raudoksiid (E172),

polüetüleenglükool.

Pregabalin Zentiva 150 mg kõvakapslid

Kapsli kaas ja keha:

must raudoksiid (E172),

titaandioksiid (E171),

želatiin.

Trükitint:

šellak,

must raudoksiid (E172),

polüetüleenglükool.

Pregabalin Zentiva 200 mg kõvakapslid

Kapsli kaas ja keha:

punane raudoksiid (E172),

kollane raudoksiid (E172),

titaandioksiid (E171),

želatiin.

Trükitint:

šellak,

must raudoksiid (E172),

polüetüleenglükool.

Pregabalin Zentiva 225 mg kõvakapslid

Kapsli kaas:

punane raudoksiid (E172),

kollane raudoksiid (E172),

titaanoksiid (E171),

želatiin.

Kapsli keha:

must raudoksiid (E172),

titaandioksiid (E171),

želatiin.

Trükitint:

šellak,

must raudoksiid (E172),

polüetüleenglükool.

Pregabalin Zentiva 300 mg kõvakapslid

Kapsli kaas:

punane raudoksiid (E172),

kollane raudoksiid (E172),

titaanoksiid (E171),

želatiin.

Kapsli keha:

must raudoksiid (E172),

titaandioksiid (E171),

želatiin.

Trükitint:

šellak,

must raudoksiid (E172),

polüetüleenglükool.

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Pregabalin Zentiva 25 mg kõvakapslid on pakendatud alu/alu (OPA/alu/PVC/alu) blistersisepakendisse.

Pregabalin Zentiva 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg, 225 mg ja 300 mg kõvakapslid on pakendatud PVC/alu blistersisepakendisse.

Pregabalin Zentiva 25 mg ja 50 mg pakendi suurused: 14, 21, 56, 84 ja 100 kõvakapslit. Pregabalin Zentiva 75 mg, 150 mg, 225 mg ja 300 mg pakendi suurused: 14, 56 ja 100 kõvakapslit. Pregabalin Zentiva 100 mg, 200 mg pakendi suurused: 21, 84 ja 100 kõvakapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Zentiva, k.s.

U Kabelovny 130 102 37 Praha 10 Tšehhi Vabariik

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

Pregabalin Zentiva 25 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/001

EU/1/15/1021/002

EU/1/15/1021/003

EU/1/15/1021/004

EU/1/15/1021/005

Pregabalin Zentiva 50 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/006

EU/1/15/1021/007

EU/1/15/1021/008

EU/1/15/1021/009

EU/1/15/1021/010

Pregabalin Zentiva 75 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/011

EU/1/15/1021/012

EU/1/15/1021/013

Pregabalin Zentiva 100 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/014

EU/1/15/1021/015

EU/1/15/1021/016

Pregabalin Zentiva 150 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/017

EU/1/15/1021/018

EU/1/15/1021/019

Pregabalin Zentiva 200 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/020

EU/1/15/1021/021

EU/1/15/1021/022

Pregabalin Zentiva 225 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/023

EU/1/15/1021/024

EU/1/15/1021/025

Pregabalin Zentiva 300 mg kõvakapslid:

EU/1/15/1021/026

EU/1/15/1021/027

EU/1/15/1021/028

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 17. juuli 2015

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu