Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Trevicta (Paliperidone Janssen) (paliperidone palmitate) – Ravimi omaduste kokkuvõte - N05AX13

Updated on site: 10-Oct-2017

Ravimi nimetusTrevicta (Paliperidone Janssen)
ATC koodN05AX13
Toimeainepaliperidone palmitate
TootjaJanssen-Cilag International NV

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

TREVICTA 175 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstesuspensioon TREVICTA 263 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstesuspensioon TREVICTA 350 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstesuspensioon TREVICTA 525 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstesuspensioon

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

175 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstesuspensioon

Üks süstel sisaldab 273 mg paliperidoonpalmitaati, mis on ekvivalentne 175 mg paliperidooniga (paliperidonum).

263 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstesuspensioon

Üks süstel sisaldab 410 mg paliperidoonpalmitaati, mis on ekvivalentne 263 mg paliperidooniga (paliperidonum).

350 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstesuspensioon

Üks süstel sisaldab 546 mg paliperidoonpalmitaati, mis on ekvivalentne 350 mg paliperidooniga (paliperidonum).

525 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstesuspensioon

Üks süstel sisaldab 819 mg paliperidoonpalmitaati, mis on ekvivalentne 525 mg paliperidooniga (paliperidonum).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav süstesuspensioon.

Suspensioon on valge või valkjas. Suspensiooni pH on neutraalne (ligikaudu 7,0).

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

TREVICTA, mis on iga kolme kuu järel süstitav ravim, on näidustatud skisofreenia säilitusraviks täiskasvanud patsientidel, kes on kliiniliselt stabiilsed üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadiga (vt lõik 5.1).

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Patsiendid, kes on saanud adekvaatset ravi üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadiga (soovitatavalt nelja kuu jooksul või kauem) ja ei vaja annuse kohandamist, võib üle viia TREVICTA’le.

TREVICTA-ravi võib alustada järgmise üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi plaanipärase süste asemel (± 7 päeva). TREVICTA annus peab põhinema varasemal üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi annusel, olles viimasest 3,5 korda suurem nagu näidatud järgnevas tabelis:

TREVICTA annused patsientidele, kes on saanud adekvaatset ravi üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadiga

Kui üks kord kuus süstitava

Alustage TREVICTA-ravi järgmise

paliperidoonpalmitaadi viimane annus on

annusega

50 mg

175 mg

75 mg

263 mg

100 mg

350 mg

150 mg

525 mg

Puudub TREVICTA annus, mis vastaks üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi 25 mg annusele, sest seda ei ole uuritud.

Pärast TREVICTA esimest annust manustatakse TREVICTA’t intramuskulaarse süstena üks kord iga 3 kuu järel (± 2 nädalat, vt ka lõik „Vahelejäänud annused“).

Vajadusel saab TREVICTA annust iga 3 kuu järel järk-järgult kohandada vahemiku 175 mg kuni 525 mg piires, sõltuvalt iga patsiendi individuaalsest taluvusest ja/või ravi efektiivsusest. Kuna TREVICTA on pikatoimeline ravim, ei pruugi patsiendi seisundis vastusena annuse kohandamisele tekkivad muutused avalduda mitmete kuude jooksul (vt lõik 5.2). Kui patsiendi sümptomid püsivad, tuleb neid ravida vastavalt kliinilisele tavale.

Üleminek teistelt antipsühhootikumidelt

TREVICTA’t tohib kasutada üksnes pärast seda, kui patsient on eelistatult nelja kuu jooksul või kauem saanud adekvaatset ravi üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadiga.

Üleminek TREVICTA’lt teistele antipsühhootikumidele

TREVICTA ärajätmisel tuleb arvestada ravimi omadusega vabastada toimeainet prolongeeritult.

Üleminek TREVICTA’lt üks kord kuus süstitavale paliperidoonpalmitaadile

Minnes üle TREVICTA’lt üks kord kuus süstitavale paliperidoonpalmitaadile, tuleb üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi süste teha siis, kui oleks aeg manustada järgmine TREVICTA annus, kasutades 3,5 korda väiksemat annust nagu näidatud järgnevas tabelis. Puudub vajadus kasutada sissejuhatavaid annuseid, mida on kirjeldatud üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi ravimiinfos. Üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi manustamisega tuleb seejärel jätkata ühekuuliste intervallide järel, nagu on kirjeldatud selle ravimiinfos.

Üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi annused TREVICTA’lt üleminekul

Kui TREVICTA viimane annus on

3 kuu pärast alustage ravi üks kord kuus

 

süstitava paliperidoonpalmitaadiga järgmise

 

annusega

175 mg

50 mg

263 mg

75 mg

350 mg

100 mg

525 mg

150 mg

Üleminek TREVICTA’lt suukaudsele ravile üks kord ööpäevas manustatavate paliperidooni prolongeeritult vabastavate tablettidega

Minnes üle TREVICTA’lt paliperidooni prolongeeritult vabastavatele tablettidele, alustatakse paliperidooni prolongeeritult vabastavate tablettide igapäevast võtmist 3 kuud pärast TREVICTA viimast annust ning ravi jätkatakse paliperidooni prolongeeritult vabastavate tablettidega nagu näidatud järgnevas tabelis. Alljärgnevas tabelis on esitatud soovitatavad annused erinevate raviskeemide puhul, mis võimaldab TREVICTA erinevate annustega stabiliseeritud patsientidel

saavutada sarnased paliperidooni plasmakontsentratsioonid paliperidooni prolongeeritult vabastavate tablettidega.

Paliperidooni prolongeeritult vabastavate tablettide annused TREVICTA’lt üleminekul*

 

Viimasest TREVICTA annusest möödunud nädalate arv

TREVICTA

12. kuni 18. nädal

19. kuni 24. nädal

Alates 25. nädalast

viimane annus

(kaasa arvatud)

(kaasa arvatud)

 

(0-nädal)

Paliperidooni prolongeeritult vabastavate tablettide ööpäevane annus

175 mg

3 mg

3 mg

3 mg

263 mg

3 mg

3 mg

6 mg

350 mg

3 mg

6 mg

9 mg

525 mg

6 mg

9 mg

12 mg

*Üks kord ööpäevas võetavate paliperidooni prolongeeritult vabastavate tablettide annused tuleb määrata igale patsiendile individuaalselt, võttes arvesse selliseid muutujaid nagu teisele ravimvormile ülemineku põhjus, allumine eelnenud paliperidoonravile, psühhootiliste sümptomite raskusaste ja/või kalduvus kõrvaltoimete tekkeks.

Vahelejäänud annused

Annustamisvahemik

TREVICTA’t peab süstima üks kord iga 3 kuu järel. Et vältida TREVICTA annuse vahelejäämist, võib patsientidele teha süste kuni 2 nädalat enne või pärast täpset 3 kuu ajahetke.

Vahelejäänud annused

Kui plaanipärane annus on jäänud

Tegevus

manustamata ja eelmisest süstest on möödas

 

> 3½ kuud kuni 4 kuud

Süste tuleb manustada niipea kui võimalik ning

 

seejärel jätkata süsteid raviskeemi alusel iga

 

kolme kuu järel

4 kuud kuni 9 kuud

Järgige soovitatavat ravi taasalustamise skeemi,

 

mis on esitatud alljärgnevas tabelis.

> 9 kuud

Taasalustage ravi üks kord kuus süstitava

 

paliperidoonpalmitaadiga, nagu on kirjeldatud

 

selle ravimpreparaadi ravimi omaduste

 

kokkuvõttes. TREVICTA’ga võib seejärel

 

jätkata pärast seda, kui patsient on saanud

 

adekvaatset ravi üks kord kuus süstitava

 

paliperidoonpalmitaadiga eelistatult nelja kuu

 

jooksul või kauem.

Soovitatav raviskeem TREVICTA-ravi taasalustamisel pärast 4- kuni 9-kuulist vahepausi

Kui viimane

Manustada ühenädalase vahega kaks annust

Seejärel manustada

üks kord kuus süstitavat

TREVICTA’t (delta-a

TREVICTA annus

paliperidoonpalmitaati (deltalihasesse)

või tuharalihasesse)

oli:

1. päev

8. päev

1 kuu pärast 8. päeva

 

175 mg

50 mg

50 mg

175 mg

263 mg

75 mg

75 mg

263 mg

350 mg

100 mg

100 mg

350 mg

525 mg

100 mg

100 mg

525 mg

avt ka lõik Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele, kuidas sõltuvalt patsiendi kehakaalust valida õige nõel deltalihasesse süstimiseks.

Eripopulatsioonid

Eakad

Ravimi efektiivsus ja ohutus üle 65-aastastel eakatel pole tõestatud.

Üldiselt kehtib normaalse neerufunktsiooniga eakatele sama TREVICTA soovitatav annus mis normaalse neerufunktsiooniga nooremaealistele täiskasvanud patsientidele. Sellegipoolest võib olla vajalik annust kohandada, kuna eakate patsientide neerufunktsioon võib olla vähenenud (vt annustamissoovitused neerukahjustusega patsientidele allpool lõigus Neerukahjustus).

Neerukahjustus

TREVICTA’t ei ole neerukahjustusega patsientidel süstemaatiliselt uuritud (vt lõik 5.2). Kerge neerukahjustusega patsientide puhul (kreatiniini kliirens ≥ 50 kuni < 80 ml/min) soovitatakse annuseid kohandada ja stabiliseerida patsiendi seisund üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadiga ning viia seejärel üle TREVICTA’le.

TREVICTA’t ei soovitata kasutada mõõduka või raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 50 ml/min).

Maksakahjustus

TREVICTA’t ei ole maksakahjustusega patsientidel uuritud. Vastavalt suukaudse paliperidooniga saadud kogemusele ei ole kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientide puhul annuse kohandamine nõutav. Kuna paliperidooni ei ole raske maksakahjustusega patsientidel uuritud, on soovitatav selliste patsientide puhul ettevaatlik olla (vt lõik 5.2).

Lapsed

TREVICTA ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta pole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

TREVICTA on mõeldud ainult lihasesse manustamiseks. Seda ei tohi manustada ühegi muu manustamistee kaudu. Iga süste peab manustama tervishoiutöötaja, kes manustab täieliku annuse ühe süstega. Ravimit tuleb süstida aeglaselt, sügavale delta- või tuharalihasesse. Kui süstekohas esineb ebamugavustunne, võib kaaluda järgmise süste tegemist tuharalihase asemel deltalihasesse või vastupidi (vt lõik 4.8).

TREVICTA süstimiseks tohib kasutada üksnes õhukese seinaga nõela, mis on kaasas TREVICTA pakendis. TREVICTA manustamiseks ei ole lubatud kasutada üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi pakendis kaasas olevaid või teisi müügil olevaid nõelu (vt lõik Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele).

Enne manustamist tuleb visuaalselt kontrollida süstli sisu võõrkehade esinemise või ravimi värvuse muutuste osas. Homogeense suspensiooni saamiseks on tähtis loksutada süstlit jõuliselt

15 sekundi jooksul, hoides seda vabalt käes, nõelaotsaga ülespoole. TREVICTA tuleb manustada 5 minuti jooksul pärast loksutamist. Kui enne süstimist on möödunud rohkem kui 5 minutit, loksutage süstlit taas jõuliselt vähemalt 15 sekundi jooksul, et tagada homogeense suspensiooni saamine (vt lõik Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele).

Manustamine deltalihasesse

Soovitatava nõela suuruse, mida TREVICTA manustamiseks deltalihasesse kasutada, määrab patsiendi kaal.

Patsientidel kehakaaluga ≥ 90 kg tuleb kasutada õhukese seinaga 1½-tollist nõela suurusega 22 Gauge (0,72 mm x 38,1 mm).

Patsientidel kehakaaluga < 90 kg tuleb kasutada õhukese seinaga 1-tollist nõela suurusega 23 Gauge (0,72 mm x 25,4 mm).

Süste tehakse deltalihase keskele. Deltalihase süstete puhul tuleb süstida vaheldumisi kahte deltalihasesse.

Manustamine tuharalihasesse

Soovitatava suurusega nõel TREVICTA manustamiseks tuharalihasesse on õhukese seinaga 1½-tolline nõel suurusega 22 Gauge (0,72 mm x 38,1 mm) sõltumata patsiendi kehakaalust. Ravim manustatakse tuharalihase ülemisse välimisse neljandikku. Tuharalihase süstide puhul tuleb süstida vaheldumisi kahte tuharalihasesse.

Mittetäielik manustamine

Et vältida olukorda, kus osa TREVICTA annusest jääb manustamata, tuleb süstlit enne manustamist homogeense suspensiooni saamiseks jõuliselt loksutada vähemalt 15 sekundi jooksul ning süstida ravim enne loksutamisest 5 minuti möödumist (vt lõik Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele).

Juhul kui siiski ei õnnestunud patsiendile süstida kogu annust, ei tohi süstlisse allesjäänud ravimit enam talle süstida ning samuti ei tohi manustada täiendavat annust, sest on raske hinnata, kui suure osa annusest patsient on saanud. Kuni järgmise TREVICTA süsteni, mis toimub 3 kuu pärast, tuleb patsienti hoolikalt jälgida ning ravida vastavalt kliinilisele seisundile.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kasutamine patsientidel, kes on tõsiselt erutatud või raskes psühhootilises seisundis

TREVICTA’t ei tohi kasutada tõsise erutuse ega raske psühhootilise seisundi raviks, mille puhul on õigustatud kohene sümptomite kontroll.

QT-intervall

Tuleb rakendada ettevaatust paliperidooni väljakirjutamisel teadaolevalt südame-veresoonkonna haigusi põdevatele patsientidele või patsientidele, kelle perekonnas on esinenud QT-intervalli pikenemist, ning samuti koos teiste arvatavalt QT-intervalli pikendavate ravimpreparaatidega.

Maliigne neuroleptiline sündroom

Paliperidooni kasutamisel on teatatud maliigse neuroleptilise sündroomi (NMS) esinemisest, mida iseloomustavad hüpertermia, lihasjäikus, autonoomne ebastabiilsus, muutunud teadvuse seisund ja kõrged kreatiinfosfokinaasi tasemed seerumis. Täiendavate kliiniliste tunnuste hulka võivad kuuluda müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja akuutne neerupuudulikkus. Kui patsiendil tekivad NMS-ile viitavad tunnused või sümptomid, tuleb paliperidooni manustamine katkestada. Tuleb kaaluda, kas pikatoimeline TREVICTA on patsiendile sobiv ravim.

Tardiivdüskineesia

Dopamiini retseptori antagonistlike omadustega ravimpreparaate on seostatud tardiivdüskineesia induktsiooniga, mida iseloomustab valdavalt keele ja/või näo rütmiline tahtmatu liikumine. Tardiiv düskineesia tunnuste ja sümptomite ilmnemisel tuleb kaaluda kõikide antipsühhootikumide, sh paliperidooni manustamise katkestamist. Tuleb kaaluda, kas pikatoimeline TREVICTA on patsiendile sobiv ravim.

Leukopeenia, neutropeenia ja agranulotsütoos

Paliperidooni kasutamisel on teatatud leukopeeniast, neutropeeniast ja agranulotsütoosist. Patsiente, kellel on anamneesis esinenud kliiniliselt olulist valgete vereliblede vähesust või ravimite poolt põhjustatud leukopeeniat/neutropeeniat, tuleb mõne esimese ravikuu jooksul jälgida ning kaaluda TREVICTA-ravi lõpetamist, kui ilmnevad valgete vereliblede kliiniliselt olulise languse esimesed nähud, millel puuduvad muud põhjuslikud tegurid. Kliiniliselt olulise neutropeeniaga patsiente tuleb

hoolikalt jälgida palaviku ja muude infektsiooni nähtude ja sümptomite suhtes ning selliste sümptomite või nähtude ilmnemisel koheselt ravida. Raskekujulise neutropeeniaga (neutrofiilide absoluutne arv < 1 x 109/l) patsientidel tuleb TREVICTA-ravi lõpetada ning nende valgete vereliblede väärtusi tuleb kuni normaliseerumiseni jälgida. Tuleb kaaluda, kas pikatoimeline TREVICTA on patsiendile sobiv ravim.

Ülitundlikkusreaktsioonid

Ülitundlikkusreaktsioonid võivad esineda isegi patsientidel, kes varem talusid suukaudset risperidooni või suukaudset paliperidooni (vt lõik 4.8).

Hüperglükeemia ja suhkurtõbi

Paliperidoonravi ajal on teatatud hüperglükeemiast, suhkurtõve tekkest ja olemasoleva diabeedi ägenemisest, sh diabeetiline kooma ja ketoatsidoos. Soovitav on sobiv kliiniline jälgimine vastavalt kehtivatele antipsühhootikumide kasutamise juhistele. TREVICTA’ga ravi saavaid patsiente tuleb jälgida hüperglükeemia sümptomite suhtes (nt polüdipsia, polüuuria, polüfaagia ja nõrkus) ning suhkurtõvega patsiente tuleb regulaarselt jälgida vere glükoositaseme halvenemise suhtes.

Kehakaalu suurenemine

TREVICTA kasutamisel on teatatud olulisest kehakaalu suurenemisest. Kehakaalu tuleb regulaarselt kontrollida.

Kasutamine prolaktiinsõltuvate kasvajatega patsientidel

Koekultuuri uuringute tulemused viitavad sellele, et prolaktiin võib stimuleerida inimesel rinnanäärmekasvaja rakkude kasvu. Kuigi kliinilised ja epidemioloogilised uuringud ei ole hüperprolaktineemiat seni selgelt antipsühhootikumide manustamisega seostanud, on soovitatav asjakohase anamneesiga patsientide puhul ettevaatlik olla. Paliperidooni tuleb olemasolevate prolaktiinist sõltuda võivate kasvajatega patsientidel kasutada ettevaatusega.

Ortostaatiline hüpotensioon

Paliperidoon võib oma alfa-blokeeriva toime tõttu mõnel patsiendil ortostaatilist hüpotensiooni tekitada. TREVICTA kliinilistes uuringutes teatati ortostaatilise hüpotensiooniga seotud kõrvaltoimetest 0,3% isikutest. Tuleb olla ettevaatlik TREVICTA kasutamisel patsientidel, kellel esineb teadaolevalt südame-veresoonkonna haigusi (nt südamepuudulikkus, müokardi infarkt või isheemia, südame juhtehäired), ajuveresoonkonna haigusi või seisundeid, mille tõttu on patsiendil kalduvus hüpotensiooni tekkeks (nt vedelikukaotus ja hüpovoleemia).

Krambihood

TREVICTA’t tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on esinenud krambihooge või muid seisundeid, mis võivad krambiläve madalamaks muuta.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel on paliperidooni kontsentratsioonid vereplasmas suurenenud. Kerge neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≥ 50 ml/min kuni < 80 ml/min) tuleb annust kohandada ning patsiendi seisund tuleb stabiliseerida üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadiga, seejärel võib üle minna TREVICTA’le. TREVICTA’t ei soovitata kasutada mõõduka või raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 50 ml/min) (vt lõigud 4.2

ja 5.2).

Maksakahjustus

Puuduvad andmed raske maksakahjustusega patsientide kohta (Child-Pugh’ klass C). Paliperidooni kasutamisel sellistel patsientidel on soovitatav olla ettevaatlik.

Eakad dementsust põdevad patsiendid

TREVICTA’t ei ole uuritud eakatel dementsust põdevatel patsientidel. TREVICTA’t ei ole soovitatav kasutada eakatel dementsust põdevatel patsientidel üldise suremuse ja tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete suurenenud riski tõttu.

Allpool kirjeldatud kogemust risperidooniga peetakse kehtivaks ka paliperidooni puhul.

Üldine suremus

17 kontrollitud kliinilise uuringu metaanalüüsis oli eakatel dementsust põdevatel patsientidel, keda raviti muude atüüpiliste antipsühhootikumidega, kaasa arvatud risperidoon, aripiprasool, olansapiin ja kvetiapiin, võrreldes platseebot saanutega suremuse risk suurenenud. Risperidooniga ravitute seas oli suremus 4% võrreldes 3,1%-ga platseebo puhul.

Ajuveresoonkonna kõrvaltoimed

Randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes täheldati mõne atüüpilise antipsühhootikumi, sh risperidooni, aripiprasooli ja olansapiini kasutamisel dementsust põdeval populatsioonil ligikaudu 3 korda suuremat ajuveresoonkonna kõrvaltoimete riski. Selle suurenenud riski mehhanism on teadmata.

Parkinsoni tõbi ja Lewy kehadega dementsus

Parkinsoni tõbe ja Lewy kehadega dementsust põdevatele patsientidele TREVICTA’t välja kirjutades peaksid arstid kaaluma nii riske kui ka kasu, kuna mõlemal rühmal võib olla suurenenud maliigse neuroleptilise sündroomi esinemise risk nagu ka suurenenud tundlikkus antipsühhootikumidele. Suurenenud tundlikkus võib lisaks ekstrapüramidaalsetele sümptomitele avalduda segasuse, vaimse nüristumise, kehahoiaku ebastabiilsuse ja sagedaste kukkumiste näol.

Priapism

Alfa-adrenergilise blokeeriva toimega antipsühhootikumid (sh risperidoon) võivad teadete kohaselt priapismi tekitada. Patsiente tuleb informeerida, et juhul kui priapism 4 tunni jooksul ei kao, siis peab kiiresti meditsiinilist abi otsima.

Kehatemperatuuri reguleerimine

Antipsühhootikumid rikuvad keha võime vähendada kehatemperatuuri. Tuleb olla ettevaatlik TREVICTA väljakirjutamisel patsientidele, kes võivad kogeda kehatemperatuuri tõusule kaasa aitavaid tingimusi, nt pingutav treening, äärmiselt kuumas keskkonnas viibimine, samaaegne antikolinergilise toimega ravimpreparaatide manustamine või vedelikukaotus.

Venoosne trombemboolia

Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikumidega ravitavatel patsientidel on sageli VTE omandatud riskitegureid, tuleb enne TREVICTA-ravi ja selle ajal tuvastada kõik võimalikud VTE riskitegurid ning rakendada ennetavad meetmed.

Antiemeetiline efekt

Paliperidooni prekliinilistes uuringutes täheldati antiemeetilist toimet. See toime võib inimestel varjata nähtusid ja sümptomeid, mis viitavad teatud ravimpreparaatide üleannustamisele või sellistele seisunditele nagu soolesulgus, Reye sündroom ja ajukasvaja.

Manustamine

Tuleb olla hoolikas, et vältida TREVICTA tahtmatut veresoonde süstimist.

Operatsiooniaegne lõdva iirise sündroom

Patsientidel, kes saavad raviks alfa-1a-adrenergilist toimet antagoniseerivaid ravimpreparaate, nt TREVICTA’t, on katarakti operatsiooni ajal täheldatud operatsiooniaegset lõdva iirise sündroomi (IFIS, Intraoperative floppy iris syndrome) (vt lõik 4.8).

IFIS võib suurendada silma tüsistuste riski operatsiooni ajal ja pärast seda. Enne operatsiooni tuleb silmakirurgi teavitada käesolevast või varasemast alfa-1a-adrenergilist toimet antagoniseerivate ravimpreparaatide kasutamisest. Võimalikku kasu alfa-1-blokaatorravi katkestamisest enne katarakti operatsiooni ei ole uuritud ning seda tuleb võrrelda riskidega, mis tulenevad antipsühhootikumravi katkestamisest.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tuleb olla ettevaatlik TREVICTA väljakirjutamisel koos ravimpreparaatidega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli, nt IA-klassi antiarütmikumid (nt kinidiin, disopüramiid) ja III klassi antiarütmikumid (nt amiodaroon, sotalool), mõned antihistamiinid, mõned antibiootikumid (nt fluorokinoloonid), mõned teised antipsühhootikumid ja mõned malaariavastased ravimid (nt meflokviin). Loend on mõeldud viitena ja ei ole lõplik.

TREVICTA võimalik mõju teiste ravimite toimele

Paliperidoon ei põhjusta arvatavasti kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid ravimpreparaatidega, mida metaboliseerivad tsütokroom P450 isoensüümid.

Arvestades paliperidooni esmamõju kesknärvisüsteemile (KNS) (vt lõik 4.8), tuleb TREVICTA’t kasutada ettevaatusega koos teiste tsentraalse toimega ravimpreparaatidega nagu anksiolüütikumid, enamik antipsühhootikume, uinutid, opiaadid jne või koos alkoholiga.

Paliperidoon võib levodopa ja teiste dopamiini agonistide mõju antagoniseerida. Kui seda kombinatsiooni peetakse vajalikuks, eriti Parkinsoni tõve lõppastmes, tuleb välja kirjutada iga ravi puhul väikseim efektiivne annus.

TREVICTA omaduse tõttu tekitada ortostaatilist hüpotensiooni (vt lõik 4.4) võib selle manustamisel teiste sama omadusega raviainete, nt teiste antipsühhootikumide või tritsükliliste antidepressantidega, täheldada aditiivset mõju.

Tuleb olla ettevaatlik paliperidooni kombineerimisel teiste ravimpreparaatidega, mis teadaolevalt alandavad krambiläve (st fenotiasiinid või butürofenoonid, tritsüklilised antidepressandid või SSRI-d, tramadool, meflokviin jne).

Suukaudsete toimeainet prolongeeritult vabastavate paliperidooni tablettide manustamine tasakaaluseisundis (12 mg üks kord ööpäevas) koos toimeainet prolongeeritult vabastavate divalproeks-naatriumi tablettidega (500 mg kuni 2000 mg üks kord ööpäevas) ei mõjutanud valproaadi tasakaaluseisundi farmakokineetikat.

TREVICTA ja liitiumi koostoimeid ei ole uuritud, samas ei ole farmakokineetiline koostoime tõenäoline.

Teiste ravimite võimalik mõju TREVICTA toimele

In vitro uuringud näitavad, et CYP2D6 ja CYP3A4 võivad olla paliperidooni ainevahetusega minimaalselt seotud, kuid puuduvad nii in vitro kui ka in vivo ilmingud, et need isoensüümid mängiksid paliperidooni ainevahetuses olulist rolli. Suukaudse paliperidooni manustamine paroksetiini, tugeva CYP2D6 inhibiitoriga samaaegselt ei avaldanud paliperidooni farmakokineetikale kliiniliselt olulist mõju.

Suukaudse toimeainet prolongeeritult vabastava paliperidooni üks kord ööpäevas manustamine koos 200 mg karbamasepiini kaks korda ööpäevas manustamisega põhjustas keskmises tasakaaluseisundis paliperidooni väärtuste Cmax ja AUC ligikaudu 37%-lise vähenemise. Olulisel määral on selle vähenemise põhjuseks 35%-line paliperidooni neerukliirensi suurenemine, mis on tõenäoliselt karbamasepiini tekitatud neerude P-gp induktsiooni tagajärg. Muutumatul kujul uriini eritunud toimeaine hulga väike kahanemine viitab sellele, et karbamasepiini koosmanustamisel on CYP ainevahetusele ja paliperidooni biosaadavusele väike mõju. Suuremate karbamasepiini annuste korral võib tulla ette paliperidooni kontsentratsioonide suuremaid langusi vereplasmas. Karbamasepiiniga ravi alustamisel tuleb TREVICTA annust uuesti hinnata ja vajadusel suurendada ning vastupidi, karbamasepiinravi katkestamisel tuleb TREVICTA annust uuesti hinnata ja vajadusel vähendada. Tuleb kaaluda, kas pikatoimeline TREVICTA on patsiendile sobiv ravim.

Suukaudse toimeainet prolongeeritult vabastava paliperidooni tableti ühe annuse manustamine

(12 mg) koos toimeainet prolongeeritult vabastavate divalproeks-naatriumi tablettidega (kaks 500 mg tabletti üks kord ööpäevas) põhjustas paliperidooni väärtuste Cmax ja AUC ligikaudu 50%-lise tõusu, mis oli tõenäoliselt suurenenud suukaudse imendumise tagajärg. Kuna mõju süsteemsele kliirensile ei täheldatud, ei teki arvatavasti toimeainet prolongeeritult vabastavate divalproeks-naatriumi tablettide ja TREVICTA lihasesse manustatava süste kliiniliselt olulist koostoimet. Seda koostoimet ei ole TREVICTA’ga uuritud.

TREVICTA samaaegne kasutamine risperidooni või suukaudse paliperidooniga

Kuna paliperidoon on risperidooni peamine aktiivne metaboliit, tuleb TREVICTA pikemaaegsel manustamisel koos risperidooni või suukaudse paliperidooniga rakendada ettevaatust. TREVICTA ja teiste antipsühhootikumide samaaegse kasutamise kohta on vähe ohutusandmeid.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Paliperidooni kasutamise kohta raseduse ajal ei ole piisavaid andmeid. Lihasesse süstitud paliperidoonpalmitaat ja suukaudselt manustatud paliperidoon ei olnud loomkatsetes teratogeensed, kuid täheldati muud tüüpi kahjulikke toimeid reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Raseduse kolmandal trimestril paliperidooniga kokku puutunud vastsündinutel on risk kõrvaltoimete, sealhulgas ekstrapüramidaalhäirete ja/või ärajätunähtude tekkeks, mis võivad sünnijärgselt erineda nii raskusastme kui ka kestuse poolest. On olnud teateid agitatsiooni, hüpertoonia, hüpotoonia, värisemise, unisuse, hingamispuudulikkuse või toitmisprobleemide esinemisest. Seetõttu tuleb neid vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Kuna paliperidooni on leitud plasmas kuni 18 kuud pärast TREVICTA ühekordse annuse manustamist, tuleb kaaluda, kas pikatoimeline TREVICTA on patsiendile sobiv ravim, sest emale enne rasedust või raseduse ajal manustatud TREVICTA võib põhjustada kõrvaltoimeid vastsündinud lapsel.

Imetamine

Paliperidoon eritub rinnapiima sellises koguses, et kui imetavatele naistele manustatakse raviannuseid, mõjutab see tõenäoliselt rinnaga toidetavat last. Kuna paliperidooni on leitud plasmas kuni 18 kuud pärast TREVICTA ühekordse annuse manustamist, tuleb kaaluda, kas pikatoimeline TREVICTA on patsiendile sobiv ravim, sest risk rinnaga toidetavale lapsele võib eksisteerida isegi juhul, kui TREVICTA manustamine toimus pikka aega enne imetamist. TREVICTA’t ei tohi imetamise ajal kasutada.

Fertiilsus

Mittekliinilistes uuringutes ei ole asjakohaseid mõjusid täheldatud.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Paliperidoon mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, kuna sellel on võimalikud mõjud närvisüsteemile ja nägemisele, nt sedatsioon, unisus, sünkoop, hägune nägemine (vt lõik 4.8). Seetõttu tuleb patsientidele soovitada autot mitte juhtida ega masinatega töötada, kuni nende individuaalne tundlikkus TREVICTA suhtes on selgunud.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

TREVICTA kahes topeltpimedas kontrollitud kliinilises uuringus kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed, millest teatati ≥ 5% patsientidest, olid kehakaalu tõus, ülemiste hingamisteede infektsioon, ärevus, peavalu, unetus ja süstekoha reaktsioon.

Kõrvaltoimete loetelu tabelis

Järgnevalt on toodud ravimi kõrvaltoimed, mille esinemisest on teatatud paliperidooni kasutamisel vastavalt TREVICTA ja üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi kliinilistes uuringutes kasutatud esinemissageduste kategooriatele. Kasutati järgmisi termineid ja esinemissagedusi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi

 

 

Ravimi kõrvaltoime

 

 

klass

 

 

Esinemissagedus

 

 

 

Väga sage

Sage

 

Aeg-ajalt

 

Harv

Teadmataa

Infektsioonid ja

 

Ülemiste

 

Pneumoonia,

 

Silma

 

infestatsioonid

 

hingamisteede

 

bronhiit,

 

infektsioon,

 

 

 

infektsioon,

 

hingamisteede

 

akarodermatiit,

 

 

 

kuseteede

 

infektsioon,

 

subkutaanne

 

 

 

infektsioon,

 

sinusiit, tsüstiit,

 

abstsess

 

 

 

gripp

 

kõrva

 

 

 

 

 

 

 

infektsioon,

 

 

 

 

 

 

 

tonsilliit,

 

 

 

 

 

 

 

onühhomükoos,

 

 

 

 

 

 

 

tselluliit

 

 

 

Vere ja

 

 

 

Valgete

 

Neutropeenia,

Agranulo-

lümfisüsteemi

 

 

 

vereliblede arvu

 

eosinofiilide

tsütoos

häired

 

 

 

vähenemine,

 

arvu

 

 

 

 

 

trombotsüto-

 

suurenemine

 

 

 

 

 

peenia, aneemia

 

 

 

Immuun-

 

 

 

Ülitundlikkus

 

 

Anafülaktiline

süsteemi häired

 

 

 

 

 

 

reaktsioon

Endokriin-

 

 

Hüper-

Antidiureetilise

 

süsteemi häired

 

 

prolaktineemiab

hormooni

 

 

 

 

 

liignõristus-

 

 

 

 

 

sündroom,

 

 

 

 

 

glükoos uriinis

 

Ainevahetus- ja

 

Hüperglükeemi

Suhkurtõbi,

Diabeetiline

Veeintoksi-

toitumishäired

 

a, kehakaalu

hüperinsulinee

ketoatsidoos,

katsioon

 

 

suurenemine,

mia,

hüpoglükeemia,

 

 

 

kehakaalu

suurenenud isu,

polüdipsia

 

 

 

vähenemine

anoreksia,

 

 

 

 

 

vähenenud isu,

 

 

 

 

 

suurenenud

 

 

 

 

 

vere

 

 

 

 

 

triglütseriidide

 

 

 

 

 

tase,

 

 

 

 

 

suurenenud

 

 

 

 

 

vere

 

 

 

 

 

kolesterooli

 

 

 

 

 

tase

 

 

Psühhiaatrilised

Unetusd

Erutus,

Unehäired,

Maania,

 

häired

 

depressioon,

libiido

segasusseisund,

 

 

 

ärevus

vähenemine,

emotsionaalne

 

 

 

 

närvilisus,

tuimus,

 

 

 

 

luupainajad

anorgasmia

 

Närvisüsteemi

 

Parkinsonismc,

Tardiivdüskinee

Maliigne

Diabeetiline

häired

 

akatiisiac,

sia, sünkoop,

neuroleptiline

kooma,

 

 

sedatsioon/

psühho-

sündroom,

koordinat-

 

 

unisus,

motoorne

tserebraalne

sioonihäire,

 

 

düstooniac,

hüperaktiivsus,

isheemia,

pea

 

 

pearinglus,

asendist tulenev

vastuse

kõigutamine

 

 

düskineesiac,

pearinglus,

puudumine

 

 

 

treemor,

tähelepanu

ärritajate

 

 

 

peavalu

häire, düsartria,

suhtes,

 

 

 

 

düsgeusia,

teadvuskaotus,

 

 

 

 

hüpoesteesia,

teadvustaseme

 

 

 

 

paresteesia

langus,

 

 

 

 

 

krambidd,

 

 

 

 

 

tasakaaluhäire

 

Silma

 

 

Hägune

Glaukoom,

Lõdva iirise

kahjustused

 

 

nägemine,

silma

sündroom

 

 

 

konjunktiviit,

liikumishäire,

 

 

 

 

kuivsilmsus

silmade

 

 

 

 

 

pööritamine,

 

 

 

 

 

fotofoobia,

 

 

 

 

 

suurenenud

 

 

 

 

 

pisaravool,

 

 

 

 

 

silma

 

 

 

 

 

hüpereemia

 

Kõrva ja

 

 

Vertiigo,

 

 

labürindi

 

 

tinnitus,

 

 

kahjustused

 

 

kõrvavalu

 

 

Südame häired

 

Bradükardia,

Atrio-

Kodade

 

 

 

tahhükardia

ventrikulaarne

fibrillatsioon,

 

 

 

 

blokaad,

siinusarütmia

 

 

 

 

juhtehäire,

 

 

 

 

 

QT-intervalli

 

 

 

 

 

pikenemine

 

 

 

 

 

EKG-l, asendist

 

 

 

 

 

tulenev

 

 

 

 

 

ortostaatilise

 

 

 

 

 

tahhükardia

 

 

 

 

 

sündroom,

 

 

 

 

 

kõrvalekalded

 

 

 

 

 

elektro-

 

 

 

 

 

kardiogrammil,

 

 

 

 

 

palpitatsioonid

 

 

Vaskulaarsed

 

Hüpertensioon

Hüpotensioon,

Venoosne

Kopsuembool

häired

 

 

ortostaatiline

tromboos,

ia, isheemia

 

 

 

hüpotensioon

õhetus

 

Respiratoorsed,

 

Köha, ninaturse

Düspnoe,

Uneapnoe

Hüper-

rindkere ja

 

 

farüngo-

sündroom,

ventilatsioon,

mediastiinumi

 

 

larüngeaalne

kopsuturse,

aspiratsiooni-

häired

 

 

valu,

hingamisteede

pneumoonia,

 

 

 

ninaverejooks

turse, vilisev

räginad,

 

 

 

 

hingamine

düsfoonia

Seedetrakti

 

Kõhuvalu,

Ebamugavus-

Pankreatiit,

Soolte

häired

 

oksendamine,

tunne kõhus,

keele turse,

obstruktsioon,

 

 

iiveldus,

gastroenteriit,

roojapidamatus,

iileus

 

 

kõhukinnisus,

suukuivus,

fekaloom,

 

 

 

kõhulahtisus,

meteorism

düsfaagia,

 

 

 

düspepsia,

 

heiliit

 

 

 

hambavalu

 

 

 

Maksa ja

 

Transaminaasid

Gamma-

 

Ikterus

sapiteede

 

e aktiivsuse

glutamüül-

 

 

kahjustused

 

tõus

transferaasi

 

 

 

 

 

taseme tõus,

 

 

 

 

 

maksaensüümid

 

 

 

 

 

e aktiivsuse

 

 

 

 

 

tõus

 

 

Naha ja

 

Lööve

Urtikaaria,

Ravimilööve,

Angioödeem,

nahaaluskoe

 

 

kihelus,

hüperkeratoos,

naha värvuse

kahjustused

 

 

alopeetsia,

kõõm

muutus,

 

 

 

ekseem, kuiv

 

seborroiline

 

 

 

nahk, erüteem,

 

dermatiit

 

 

 

akne

 

 

Lihas-skeleti ja

 

Lihas-skeleti

Veres kreatiin-

Liigeste turse

Rabdomüolüü

sidekoe

 

valu, seljavalu,

fosfokinaasi

 

s,

kahjustused

 

liigesevalu

taseme tõus,

 

ebanormaalne

 

 

 

lihasspasmid,

 

kehahoiak

 

 

 

liigeste jäikus,

 

 

 

 

 

lihasnõrkus,

 

 

 

 

 

kaelavalu

 

 

Neerude ja

 

 

Uriinipidamatus

Uriinipeetus

 

kuseteede

 

 

, pollakisuuria,

 

 

häired

 

 

düsuuria

 

 

Rasedus,

 

 

 

 

Ravimi

sünnitusjärgsed

 

 

 

 

ärajätu-

ja perinataalsed

 

 

 

 

sündroom

seisundid

 

 

 

 

vastsündinutel

 

 

 

 

 

(vt lõik 4.6)

Reproduktiivse

 

Amenorröa

Erektsioonihäir

Ebamugavus-

Priapism

süsteemi ja

 

 

e,

tunne

 

rinnanäärme

 

 

ejakulatsiooni-

rinnanäärmes,

 

häired

 

 

häire, hilinenud

rindade turse,

 

 

 

 

menstruatsioon,

rindade

 

 

 

 

menstruatsiooni

suurenemine,

 

 

 

 

tsükli häired,

eritis tupest

 

 

 

 

günekomastia,

 

 

 

 

 

galaktorröa,

 

 

 

 

 

seksuaal-

 

 

 

 

 

funktsiooni

 

 

 

 

 

häire, valu

 

 

 

 

 

rinnanäärmes

 

 

Üldised häired

 

Püreksia,

Näo turse,

Hüpotermia,

Keha-

ja

 

asteenia,

ödeemd,

külmavärinad,

temperatuuri

manustamiskoh

 

kurnatus,

ebanormaalne

kehatemperatuu

langus,

a reaktsioonid

 

süstekoha

kõnnak, valu

ri tõus, janu,

nekroos

 

 

reaktsioon

rinnus,

ravimi

süstekohal,

 

 

 

ebamugavus-

ärajätusündroo

haavand

 

 

 

tunne rinnus,

m, abstsess

süstekohal

 

 

 

halb

süstekohal,

 

 

 

 

enesetunne,

tselluliit

 

 

 

 

induratsioon

süstekohal,

 

 

 

 

 

tsüst

 

 

 

 

 

süstekohal,

 

 

 

 

 

hematoom

 

 

 

 

 

süstekohal

 

Vigastus,

 

 

Kukkumine

 

 

mürgistus ja

 

 

 

 

 

protseduuri

 

 

 

 

 

tüsistused

 

 

 

 

 

aTuruletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimete esinemissagedust ei saa hinnata, sest andmed on saadud spontaansetest teadetest. Seega on nende kõrvaltoimete esinemissagedus „teadmata“.

bVt allpool lõik „Hüperprolaktineemia“.

cVt allpool lõik „Ekstrapüramidaalsed sümptomid“.

dUnetuse mõiste alla kuuluvad: algne unetus, keskperioodi unetus; krampide mõiste alla kuuluvad: krambid, grand mal krambid; menstruatsioonihäire mõiste alla kuuluvad: menstruaaltsükli häire, hilinenud menstruatsioon, ebaregulaarne menstruatsioon, oligomenorröa; turse mõiste alla kuuluvad: generaliseerunud turse, turse, perifeerne turse, vedelikupeetusest tingitud turse.

Risperidooni ravimvormidega täheldatud kõrvaltoimed

Paliperidoon on risperidooni aktiivne metaboliit, mistõttu nende koostisainete (sh nii suukaudsed kui süsteravimvormid) kõrvaltoimed on asjakohased mõlema puhul.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Anafülaktiline reaktsioon

Turuletulekujärgsel perioodil on harvadel juhtudel teatatud anafülaktilise reaktsiooni juhtudest pärast üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi manustamist patsientidel, kes varem talusid suukaudset risperidooni või suukaudset paliperidooni (vt lõik 4.4).

Süstekoha reaktsioonid

TREVICTA kliinilistes uuringutes teatati süstekohaga seotud kõrvaltoimetest 5,3% isikutest. Ükski neist kõrvaltoimetest ei olnud tõsine ega põhjustanud ravi katkestamist. Uurija hinnangu alusel olid induratsioon, punetus ja turse kerged või puudusid ≥ 95% hinnatud juhtudest. Individuaalse enesehinnangu alusel visuaalanaloogskaalal näidatud süstekoha valu tugevus oli väheintensiivne ning leevendus aja jooksul.

Ekstrapüramidaalsed sümptomid (EPS)

TREVICTA kliinilistes uuringutes teatati akatiisiast, düskineesiast, düstooniast, parkinsonismist ja treemorist vastavalt 3,9%, 0,8%, 0,9%, 3,6% ja 1,4% isikutest.

Ekstrapüramidaalsed sümptomid (EPS) hõlmasid kõiki järgnevaid termineid: parkinsonism (sh ekstrapüramidaalne häire, ekstrapüramidaalsümptomid, on ja off fenomen, Parkinsoni tõbi, parkinsoni kriis, liigne süljeeritus, lihas-skeleti jäikus, parkinsonism, süljevool, hammasratta tüüpi jäikus, bradükineesia, hüpokineesia, maskitaoline nägu, lihaspinge, akineesia, kuklakangestus, lihasjäikus, parkinsoni kõnnak, glabellaarrefleksi häire ja parkinsonismi rahuoleku treemor), akatiisia (sh akatiisia, rahutus, hüperkineesia ja rahutute jalgade sündroom), düskineesia (düskineesia, korea, liigutushäired, lihastõmblused, koreoatetoos, atetoos ja müokloonus), düstoonia (sh düstoonia, kaela spasm, emprostotoonus, okulogüüriline kriis, oromandibulaarne düstoonia, sardooniline naeratus, tetaania, hüpertoonia, kõõrkael, tahtmatud lihaskokkutõmbed, lihaskontraktuurid, blefarospasm, okulogüratsioon, keele paralüüs, näo spasm, larüngospasm, müotoonia, opistotoonus, orofarüngeaalne spasm, pleurototoonus, keelespasm ja trism) ja treemor.

Kaalutõus

Pikaajalise randomiseeritud ärajätu-uuringu jooksul teatati ebanormaalsest ≥ 7% kehakaalu tõusust alates topeltpimeda faasi algusest kuni topeltpimeda faasi lõpuni 10% TREVICTA rühma isikutest ja 1% platseeborühma isikutest. Vastupidiselt teatati ebanormaalsest (≥ 7%) kehakaalu vähenemisest alates topeltpimeda faasi algusest kuni topeltpimeda faasi lõpuni 1% TREVICTA rühma isikutest ja 8% platseeborühma isikutest. Keskmine muutus kehakaalus alates topeltpimeda faasi algusest kuni topeltpimeda faasi lõpuni oli TREVICTA rühmas +0,94 kg ja platseeborühmas -1,28 kg.

Hüperprolaktineemia

Pikaajalise randomiseeritud ärajätu-uuringu topeltpimeda faasi jooksul märgati prolaktiini taseme tõususid üle referentsväärtuse (meestel > 13,13 nanogrammi/ml ja naistel > 26,72 nanogrammi/ml) meestel ja naistel suurema protsentuaalse osakaaluga TREVICTA rühmas võrreldes platseeborühmaga (vastavalt 9% vs. 3% ja 5% vs. 1%). TREVICTA rühmas oli keskmine muutus topeltpimeda faasi algusest kuni topeltpimeda faasi lõpuni meestel +2,90 nanogrammi/ml (vs. -10,26 nanogrammi/ml platseeborühmas) ja naistel +7,48 nanogrammi/ml (vs. -32,93 nanogrammi/ml platseeborühmas). Ühel TREVICTA rühma naisel (2,4%) esines kõrvaltoimena amenorröa, samas kui platseeborühma naiste seas prolaktiiniga võimalikult seotud kõrvaltoimeid ei täheldatud. Meestel ei esinenud prolaktiiniga võimalikult seotud kõrvaltoimeid kummaski uuringurühmas.

Klassi mõjud

Antipsühhootikumide kasutamisel võib esineda QT-intervalli pikenemist, ventrikulaarseid arütmiaid (ventrikulaarne fibrillatsioon, ventrikulaarne tahhükardia), seletamatut äkksurma, südame seiskumist ja torsade de pointes’i.

Antipsühhootikumide manustamisel on teatatud venoosse trombemboolia, sh kopsuemboolia ja süvaveeni tromboosi juhtudest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Sümptomid

Üldiselt on arvatavateks nähtudeks ja sümptomiteks paliperidooni tuntud farmakoloogiliste mõjude võimendatud tagajärjed, st uimasus ja sedatsioon, tahhükardia ja hüpotensioon, QT-intervalli pikenemine ja ekstrapüramidaalsed sümptomid. Suukaudse paliperidooni üleannustamisel on

patsiendil teatatud torsade de pointes’i ja ventrikulaarse fibrillatsiooni esinemisest. Ägeda üleannustamise korral tuleb kaaluda võimalust, et kasutatud on mitmeid ravimeid.

Ravi

Ravivajaduste ja taastumise hindamisel tuleb arvesse võtta ravimi omadust vabastada toimeainet prolongeeritult ja paliperidooni pikka eliminatsiooni poolväärtusaega. Paliperidoonil ei ole spetsiifilist antidooti. Rakendada tuleb üldiseid toetavaid ravivõtteid. Vabastage hingamisteed ja säilitage nende avatus ning tagage piisav hapnikuvarustus ja ventileerimine.

Kohe tuleb alustada südame-veresoonkonna talitluse jälgimist, sh pidevat elektrokardiogrammi jälgimist võimalike arütmiate tuvastamiseks. Hüpotensiooni ja vereringe seiskumise ravimiseks tuleb rakendada vastavaid meetmeid nagu intravenoosne vedeliku ja/või sümpatomimeetiliste ainete manustamine. Tõsiste ekstrapüramidaalsete sümptomite korral tuleb manustada antikolinergilisi aineid. Patsiendi taastumiseni on vajalik hoolikas järelevalve ja jälgimine.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: psühholeptikumid, teised antipsühhootilised ained, ATC-kood: N05AX13

TREVICTA sisaldab (+)- ja (–)-paliperidooni ratseemilist segu.

Toimemehhanism

Paliperidoon on monoamiini mõjudega selektiivne blokaator, mille farmakoloogilised omadused erinevad traditsioonilistest neuroleptikumidest. Paliperidoon seondub tugevasti serotonergiliste 5-HT2- ja dopaminergiliste D2-retseptoritega. Paliperidoon blokeerib ka alfa-1-adrenergilisi retseptoreid ja veidi vähem H1-histaminergilisi ja alfa-2-adrenergilisi retseptoreid. (+)- ja (-)-paliperidooni enantiomeeride farmakoloogiline aktiivsus on kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt sarnane.

Paliperidoon ei seondu kolinergiliste retseptoritega. Kuigi paliperidoon on tugev D2-antagonist, mis usutavasti leevendab skisofreenia sümptomeid, põhjustab see vähem katalepsiat ja vähendab motoorseid funktsioone vähem kui traditsioonilised neuroleptikumid. Domineeriv tsentraalse serotoniini antagonism võib vähendada paliperidooni ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete põhjustamise tendentsi.

Kliiniline efektiivsus

TREVICTA efektiivsust skisofreenia säilitusravis isikutel, kes olid saanud adekvaatset ravi üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadiga vähemalt nelja kuu jooksul, kusjuures vähemalt kaks viimast annust olid sama tugevusega, hinnati ühes pikaajalises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga ärajätu-uuringus ja ühes pikaajalises topeltpimedas aktiivse kontrolliga mittehalvemuse uuringus. Mõlema uuringu peamised tulemusnäitajad põhinesid haiguse retsidiividel.

Pikaajalises randomiseeritud ärajätu-uuringus osales 506 täiskasvanud isikut, kes vastasid skisofreenia DSM-IV kriteeriumitele. Uuritavad kaasati avatud üleminekufaasi ning neid raviti 17 nädala jooksul üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi paindlike annustega, mis manustati kas delta- või tuharalihasesse (50…150 mg; annuseid kohandati 5. ja 9. nädalal). Seejärel said avatud stabiliseerimisfaasis kokku 379 isikut TREVICTA ühekordse annuse kas delta- või tuharalihasesse (annus oli üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi viimasest annusest 3,5 korda suurem). Isikud, kelle seisund loeti kliiniliselt stabiilseks 12-nädalase stabilisatsioonifaasi lõpus, randomiseeriti seejärel vahekorras 1:1 saama kas TREVICTA’t või platseebot erineva kestusega topeltpimedas faasis (TREVICTA annus oli sama suur kui viimane stabilisatsioonifaasis saadud annus; selle annuse suurus

jäi fikseerituks kogu topeltpimeda faasi jooksul). Sellel ajavahemikul randomiseeriti

305 sümptomaatiliselt stabiilses seisundis isikut jätkama ravi TREVICTA’ga (n = 160) või platseeboga (n = 145) kuni haiguse retsidiivi tekkeni, enneaegse uuringust väljalangemiseni või uuringu lõpuni. Esmane efektiivsusnäitaja oli aeg haiguse esimese retsidiivini. Uuring lõpetati eelnevalt kavandatud vaheanalüüsi põhjal, mis teostati, kui 283 isikut oli randomiseeritud ja täheldatud retsidiivi juhtusid oli 42.

Tuginedes lõplikule analüüsile (N = 305) oli 42 isikut (29,0%) platseeborühmas ja 14 isikut (8,8%) TREVICTA rühmas kogenud retsidiivi juhtu topeltpimedas faasis. Riskitiheduste suhe oli 3,81 (95% CI: 2,08; 6,99), mis näitab 74% retsidiivi tekke riski langust TREVICTA’ga võrreldes platseeboga. Joonisel 1 esitatud Kaplan-Meieri diagrammil kujutatakse retsidiivini kulunud aegasid vastavalt ravirühmale. Kahe ravigrupi vahel ilmnes oluline erinevus (p < 0,0001) retsidiivini kulunud ajas TREVICTA kasuks. Aeg retsidiivi tekkeni platseeborühmas (mediaan 395 päeva) oli märkimisväärselt lühem kui TREVICTA rühmas (mediaani ei saanud hinnata retsidiiviga isikute madala protsendi tõttu, [8,8%]).

Retsidiivita isikute hinnanguline protsentuaalne osakaal

TREVICTA (N=160) logaritmiline astaktest,

p-väärtus <0,0001

Platseebo (N=145)

Randomiseerimisest möödunud aeg (päevades)

Joonis 1: Kaplan-Meieri diagramm: aeg retsidiivini – lõplik analüüs

Mittehalvemuse uuringus kaasati avatud faasi 1429 skisofreenia DSM-IV kriteeriumitele vastava akuutse haigusega isikut (ravieelne PANSS koguskoor: 85,7), kes said 17 nädala jooksul raviks üks kord kuus süstitavat paliperidoonpalmitaati. Annuseid tohtis kohandada (st 50 mg, 75 mg, 100 mg või 150 mg) 5. ja 9. nädalal tehtud süstete ajal ning süstekohana lubati kasutada kas delta- või tuharalihast. Isikud, kes vastasid randomiseerimise kriteeriumitele 14. ja 17. nädalal, jätkasid uuringut ning

1016 isikut randomiseeriti vahekorras 1:1 kas jätkama süsteid üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadiga või viidi üle TREVICTA’le, mis tähendas üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi 9. ja 13. nädalal manustatud annusest 3,5 korda suurema paliperidoonpalmitaadi annuse manustamist 48 nädala jooksul. Isikutele manustati TREVICTA’t üks kord iga 3 kuu järel ning ülejäänud kuudel said nad süstitavat platseeboravimit, et tagada uuringu pimendus. Selle uuringu esmaseks tulemusnäitajaks oli isikute osakaal, kellel 48-nädalase topeltpimeda faasi lõpuks ei olnud tekkinud haiguse retsidiivi, Kaplan-Meieri 48 nädala hinnangu alusel (TREVICTA: 91,2%; üks kord kuus süstitav paliperidoonpalmitaat: 90,0%). Mediaanaega retsidiivini ei olnud kummaski rühmas võimalik hinnata, sest retsidiiviga isikute protsentuaalne osakaal oli liiga madal. Erinevus (95% CI) ravirühmade vahel oli 1,2% (-2,7%; 5,1%), mis vastab -10% piiril põhinevale mittehalvemuse kriteeriumile. See näitab TREVICTA ravirühma mittehalvemust võrreldes üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi rühmaga. Funktsiooni paranemine isikliku ja sotsiaalse soorituse skaala (Personal and Social Performance scale, PSP)

alusel, mida täheldati avatud stabilisatsioonifaasi jooksul, püsis mõlemas ravirühmas ka topeltpimeda faasi jooksul.

Ilma retsidiivita isikute hinnanguline protsent

TREVICTA (N=458)

üks kord kuus süstitav paliperidoonpalmitaat (N=490)

Randomiseerimisest möödunud aeg (päevades)

Joonis 2: Kaplan-Meieri diagramm: aeg retsidiivini võrdlevalt TREVICTA ja üks kord kuus süstitava paliperidoonpalmitaadi kasutamisel

Efektiivsustulemused olid populatsiooni alarühmades (sugu, vanus ja rass) ühtlased mõlemas uuringus.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama TREVICTA’ga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta skisofreenia puhul. Teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine ja jaotumine

Paliperidoonpalmitaadi iga kolme kuu järel süstitava ravimvormi äärmiselt madala vees lahustuvuse tõttu lahustub see lihasesse süstimise järel aeglaselt, enne kui see paliperidooniks hüdrolüüsitakse ja süsteemsesse vereringesse imendub. Ühe lihasesse süstitud annuse toimeaine vabanemine algab juba 1. päeval ja kestab vähemalt 18 kuud.

Käesolevas lõigus esitatud andmed põhinevad populatsiooni farmakokineetika analüüsil. Pärast TREVICTA ühekordse intramuskulaarse annuse manustamist tõusevad paliperidooni plasmakontsentratsioonid järk-järgult, saavutades maksimaalse plasmakontsentratsiooni

30…33 päevaga (mediaan Tmax). Pärast 175…525 mg TREVICTA ühekordsete annuste deltalihasesse süstimist täheldati keskmiselt 11…12% kõrgemat Cmax väärtust kui tuharalihasesse süstimisel. TREVICTA toimeaine vabanemise profiil ja annustamisskeem tagavad püsiva terapeutilise kontsentratsiooni. Paliperidooni totaalne plasmakontsentratsioon pärast TREVICTA manustamist oli annusega proportsionaalne annusevahemikus 175…525 mg ning ligikaudu annus-proportsionaalne Cmax osas. TREVICTA annuse keskmine maksimaalse ja minimaalse kontsentratsiooni suhe tasakaaluseisundis oli tuharalihasesse manustamise järel 1,6 ning deltalihasesse manustamise järel 1,7.

Ratseemilise paliperidooni seonduvus plasmavalkudega on 74%.

Pärast TREVICTA manustamist muutuvad (+)- ja (–)-paliperidooni enantiomeerid vastastikku, saavutades AUC (+) ja (–) suhte, mis on ligikaudu 1,7...1,8.

Biotransformatsioon ja eritumine

Uuringus, kus üks nädal pärast ühe suukaudse 1 mg kohese vabanemisega 14C-paliperidooni annuse manustamist eritus 59% annusest muutumatul kujul uriini, näidati, et paliperidoon ei metaboliseeru ulatuslikult maksas. Ligikaudu 80% manustatud radioaktiivsusest oli leitav uriinis ning 11% roojas. In vivo tuvastati neli ainevahetusrada, millest mitte ükski ei moodustanud rohkem kui 10% annusest: dealküülimine, hüdroksüülimine, dehüdrogeenimine ja bensisoksasooli lõhenemine. Kuigi in vitro uuringud pakkusid, et CYP2D6-l ja CYP3A4-l on paliperidooni ainevahetuses oma osa, ei ole in vivo tõendeid, et need isoensüümid mängiksid paliperidooni ainevahetuses olulist rolli. Populatsiooni farmakokineetika analüüs ei näidanud pärast paliperidooni suukaudset manustamist paliperidooni näivas kliirensis CYP2D6 substraatide ulatuslike metaboliseerijate ja aeglaste metaboliseerijate vahel mitte mingisugust tajutavat erinevust. Inimese maksa mikrosoomide in vitro uuringud näitasid, et paliperidoon ei takista oluliselt ravimpreparaatide ainevahetust, mille metaboliseerijaks on tsütokroomi P450 isoensüümid, sh CYP1A2, CYP2A6, CYP2C8/9/10, CYP2D6, CYP2E1, CYP3A4 ja CYP3A5.

In vitro uuringud on näidanud, et paliperidoon on P-gp substraat ja kõrgete kontsentratsioonide juures P-gp nõrk inhibiitor. In vivo andmed puuduvad ja kliiniline asjakohasus on teadmata.

Populatsiooni farmakokineetika analüüsi alusel jäi paliperidooni näiva poolväärtusaja mediaan pärast TREVICTA manustamist annustes 175 kuni 525 mg vahemikku 84 kuni 95 päeva pärast süstimist deltalihasesse ja 118 kuni 139 päeva pärast süstimist tuharalihasesse.

Pikatoimelise iga kolme kuu järel süstitava paliperidoonpalmitaadi süste versus teised paliperidooni ravimvormid

TREVICTA on välja töötatud, vabastamaks paliperidooni organismis 3 kuu jooksul, samas kui üks kord kuus süstitavat paliperidoopalmitaati süstitakse iga kuu. TREVICTA’t manustatakse 3,5 korda suuremas annuses võrreldes sellele vastava üks kord kuus süstitava paliperidoopalmitaadi süstega (vt lõik 4.2), mis annab võrreldava paliperidooni plasmakontsentratsiooni kui üks kord kuus süstitavate paliperidoopalmitaadi süstete või vastavas annuses üks kord ööpäevas manustatavate toimeainet prolongeeritult vabastavate paliperidooni tablettide kasutamisel. TREVICTA ekspositsioonivahemik katab toimeainet prolongeeritult vabastavate paliperidooni tablettide heakskiidetud annuste juures saavutatud ekspositsioonide vahemikku.

Maksakahjustus

Maks ei metaboliseeri ulatuslikult paliperidooni. Kuigi TREVICTA’t ei ole uuritud maksakahjustusega patsientidel, ei ole kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientide puhul annuse kohandamine vajalik. Mõõduka maksakahjustusega isikutel suukaudse paliperidooniga tehtud uuringus (Child-Pugh’ klass B) olid vabanenud paliperidooni kontsentratsioonid vereplasmas sarnased tervetel isikutel täheldatutega. Paliperidooni ei ole uuritud raske maksakahjustusega patsientidel.

Neerukahjustus

TREVICTA’t ei ole neerukahjustusega patsientidel süstemaatiliselt uuritud. Ühe suukaudse 3 mg annusega toimeainet prolongeeritult vabastava paliperidooni tableti käitumist uuriti erinevate neerufunktsiooni astmetega katsealustel. Paliperidooni eritumine vähenes koos väheneva hinnangulise kreatiniini kliirensiga. Paliperidooni totaalne kliirens vähenes neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel keskmiselt 32% kerge (CrCl = 50 kuni < 80 ml/min), 64% mõõduka (CrCl = 30 kuni

< 50 ml/min) ja 71% raske (CrCl = 10 kuni < 30 ml/min) neerukahjustuse korral, mis vastab toime keskmisele suurenemisele (AUCinf) 1,5, 2,6 ja 4,8 korda võrreldes tervete katsealuste vastavate väärtustega.

Eakad

Populatsiooni farmakokineetika analüüsis ei leitud vanusega seotud erinevusi ravimi farmakokineetikas.

Kehamassiindeks (KMI)/kehakaal

Ülekaalulistel ja rasvunud isikutel on täheldatud madalamaid Cmax väärtusi. TREVICTA puhul olid näiva tasakaaluseisundi minimaalsed kontsentratsioonid normaal- ja ülekaalulistel ning rasvunud isikutel sarnased.

Rass

Populatsiooni farmakokineetika analüüsis ei leitud rassiga seotud erinevusi ravimi farmakokineetikas.

Sugu

Populatsiooni farmakokineetika analüüsis ei leitud sooga seotud erinevusi ravimi farmakokineetikas.

Suitsetamisstaatus

Vastavalt in vitro uuringutele, milles kasutati inimese maksaensüüme, ei ole paliperidoon CYP1A2 substraat ja seetõttu ei tohiks suitsetamine paliperidooni farmakokineetilistele omadustele mõju avaldada. Suitsetamise mõju paliperidooni farmakokineetikale ei ole TREVICTA puhul uuritud. Suukaudsete toimeainet prolongeeritult vabastavate paliperidooni tablettidega tehtud uuringute andmetel põhinev populatsiooni farmakokineetika analüüs näitas suitsetajatel veidi madalamat paliperidooni toimet kui mittesuitsetajatel. Sellel erinevusel ei ole aga tõenäoliselt kliinilist tähtsust.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Lihasesse süstitava paliperidoonpalmitaadi (üks kord kuus süstitav ravimvorm) ja suukaudselt manustatava paliperidooni korduvannuste toksilisuse uuringud rotil ja koeral demonstreerisid peamiselt farmakoloogilisi toimeid nagu sedatsioon või prolaktiini poolt vahendatud toimeid piimanäärmetele ja suguelunditele. Paliperidoonpalmitaadiga ravitud loomadel täheldati lihasesse süstimise kohal põletikulist reaktsiooni. Mõnel juhul moodustusid abstsessid.

Roti reproduktiivsuse uuringutes, milles kasutati suukaudset risperidooni, mis muutub rottide ja inimeste organismides ulatuslikult paliperidooniks, täheldati sünnikaalu ja järeltulija ellujäämist puudutavaid kõrvaltoimeid. Pärast paliperidoonpalmitaadi manustamist tiine roti lihasesse kuni kõige kõrgema annuseni (160 mg/kg päevas), mis vastab 2,2-kordselt inimeste maksimaalse soovitatava annuse (525 mg) korral saavutatava plasmakontsentratsioonile, ei märgatud embrüotoksilisuse ega väärarengute esinemist. Teised dopamiini antagonistid on tiinetele loomadele manustamisel avaldanud negatiivset mõju nende järglaste õppimisvõimele ja motoorsele arengule.

Paliperidoonpalmitaat ja paliperidoon ei olnud genotoksilised. Suukaudse risperidooni kartsinogeensuse uuringutes rottidel ja hiirtel oli märgata ajuripatsi adenoomide (hiir), pankrease endokriinsete adenoomide (rott) ja piimanäärme adenoomide (mõlemad liigid) esinemisjuhtude sagenemist. Hinnati lihasesse süstitud paliperidoonpalmitaadi kartsinogeenset potentsiaali rottidel. Emastel rottidel täheldati annuste 10, 30 ja 60 mg/kg kuus juures statistiliselt olulist piimanäärme adenokartsinoomide esinemisjuhtude sagenemist. Isastel rottidel ilmnes annuste juures 30 ja 60 mg/kg kuus statistiliselt oluline piimanäärme adenoomide ja kartsinoomide esinemisjuhtude sagenemine; manustatud annused vastavad 0,6- ja 1,2-kordselt inimeste maksimaalse soovitatava annuse (525 mg) toimetasemele. Neid kasvajaid võib seostada prolongeeritud dopamiin D2-antagonismiga ja hüperprolaktineemiaga. Närilistel avastatud kasvajate tähendus inimestele avalduva riski seisukohast on teadmata.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Polüsorbaat 20

Polüetüleenglükool 4000

Sidrunhappe monohüdraat

Naatriumdivesinikfosfaatmonohüdraat

Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

Süstevesi

6.2Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Süstel (tsüklilisest olefiini kopolümeerist) koos kolbkorgi, tagasivoolutakisti ja nõelakattega (bromobutüülkummist) ning õhukese seinaga 22G 1½-tollise (0,72 mm x 38,1 mm) turvanõelaga ja õhukese seinaga 22G 1-tollise (0,72 mm x 25,4 mm) turvanõelaga.

Pakendi suurused:

Pakendis on 1 süstel ja 2 nõela

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Täielikud juhised TREVICTA kasutamiseks ja käsitlemiseks on pakendi infolehes (vt lõik Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele).

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Janssen-Cilag International NV

Turnhoutseweg 30

B-2340 Beerse

Belgia

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/14/971/007

EU/1/14/971/008

EU/1/14/971/009

EU/1/14/971/010

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 05. detsember 2014

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu